Transcript loodus6petus_5kl_ettekanded

Õpik lk 95-111
LOODUSVARADEKS NIMETATAKSE KÕIKE
LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA






HÜVEKS KASUTADA SAAVAD:
vesi
õhk
muld
maavarad
taimed
loomad


taastuvad loodusvarad
taastumatud loodusvarad
Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja
missugused taastumatud?
Taastuvad loodusvarad
Taimed
Loomad
Muld
Mets
Vesi
Energiavarud
Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed.
Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond.
Taastuvateks nimetatakse
neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine
toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul.
Taastumatud
loodusvarad
Maagid
Tuumaenergia
Kaevandatavad
kütused
Taastumatuid loodusvarasid
tarbitakse nii intensiivselt,
et nad võivad varsti otsa
saada.
Maapõuesoojus
Taastumatuteks
loodusvaradeks
nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises
minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel
inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki.
Põlevkivi
Paekivi


Arenenud tööstusriigid kulutavad
loodusvarasid rohkem kui vaesed riigid.
Arengumaad ei tunne oma loodusvarasid ja ei
oska neid õigesti tarvitada.

Mille poolest erinevad taastuvad ja
taastumatud loodusvarad?

Too näiteid oma kodukoha loodusvaradest.

Miks peab loodusvarasid kokkuhoidlikult kasutama?

http://honoloko.eea.europa.eu/Honoloko.ht
ml
Õpik lk 97-98


Töö tegemiseks on vaja energia. Nt tühja
kõhuga halb tööd teha- nälg näpistab.
ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB
ÜHEST LIIGIST TEISE, KANDUB ÜHELT KEHALT
TEISELE.



1) Kuidas jagunevad loodusvarad?
2) Milliste loodusvarade puhul kehtib energia
jäävuse seadus paremini (*)
3) Millised on taastuvad loodusvarad?



•
•
•
Enamik seadmeid töötavad elektriga. →
Elektrienergia tuleb elektrijaamast →
Energiaks muudetakse põlevkivi põletamisel
vabanev soojus.
SOOJUS on üks energialiik (aineosakeste
liikumise energia).
→ põlevkisiv olev energia pärit päikeselt →
Talletunud miljoneid aastaid tagasi



Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam,
hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee
potentsiaalne energia muundatakse
elektrienergiaks[1].
Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad
suurtele jõgedele
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroele
ktrijaam
Soodsad kohad tuulegeneraatoritele
http://copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/

Tuul tekib õhumasside liikumisel.
Kuidas?

Soojade ja külmade õhumasside liikumine

KÜLM
kõrgrõhk
SOE
madalrõhk
Õpik lk 101-102
SININE:
Lääne-Eesti
vesikond
ROHELINE:
Ida-Eesti
vesikond
PUNANE:
Koiva vesikond


HÜDROLOOGIA- on teadus, mis laias mõttes
uurib Maa hüdrosfääri (vesikeskkonda),
sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja
seda ümbritseva keskkonna vastastikust
mõju.
Hüdroloogilist uurimistööd tehakse tänapäeval veel
Tallinna
Tehnika
Ülikooli
Meresüsteemide
Instituudis
ja
Keskkonnatehnika
Instituudis,
Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituudis,
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis ja Geograafia
Instituudis ning teistes asutustes.

Jõed

Järved

Läänemeri

Soode vesi

PÕHJAVESI






Pärnumaal 189 vooluveekogu – neist 66 jõge
ja oja
Enamik jõgedest on lühikesed ja väikese veehulgaga
Enamik saavad alguse soodest
Olulisemad vooluveekogud on Pärnu jõgi oma
lisajõgedega ja Audru jõgikond.
Rannikujõed
omavad
kalakudemisjõgedena.
Andmed: Pärnu Maavalitus (http://mv.parnu.ee/index.php?id=86)
tähtsust

Pärnumaal on 6 järve:
1)
Ermistu (480 ha),
2)
Tõhela (407 ha),
3)
Lavassaare (211 ha) ja
4)
Kaisma e. Suurjärv (140 ha).

Kogu Pärnumaa rannik kuulub Liivi lahe
piirkonda, mille kirdeosas asub PÄRNU LAHT.

Pärnu laht on suhteliselt suletud,

valdavalt 5-10 m sügavune merelaht;

Vee juurdevoolust ligi 80% langeb Pärnu jõe arvele;


Selle tulemusena on Pärnu lahe soolsus väike, vaid
4-5‰;
Hoovused on nõrgad, valdavalt tuulesuunalised.




Põhjavesi on Pärnu linnas ja maakonnas peamiseks
veevarustusallikaks.
Vett võetakse kuuest erinevast põhjaveehorisondist
ja -kompleksist.
Pärnu maakonnas on kaks mineraalvee leiukohta Häädemeestel ja Iklas. Käesoleval ajal ei kasutata
neist kumbagi.
Looduslikult kõrge rauasisaldusega on mitmete
piirkondade põhjavesi Pärnumaal.
http://www.pvesi.ee/index.php?id=146
(Pärnu Vesi kodulehekülg)




Parandage kõik tilkuvad kraanid.
Jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis.
Seega ärge peske hambaid jooksva kraani all.
Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega vältige jooksva vee all nõudepesu.
Keerake kraan pärast kasutamist hoolega ja
täiesti kinni.



Eelistage duši allkäimist vannis käimisele,
sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda
rohkem vett kui duši all käimine. Keskmise
vanni maht on 200 liitrit, ehk siis ligi ¼ m3.
Kui siiski otsustate vannis käimise kasuks,
siis täitke vann poolenisti veega.
Kastke aeda õhtuti, kui päike on loojunud.
Informeerige ASi Pärnu Vesi Avariiteenistust
veeleketest ööpäevaringselt telefonil 4455
650.
Õpik lk 99-100
Eesti pindala:
45 227 km²
Elanike arv:
1,3 miljonit inimest
Maatüki suurus
inimese kohta:
300 000 m²

Kirjuta vihikusse nii palju maa kasutusalastid,
kui meelde tuleb.







teed
Linnad: elumajad
Äripinnad
Lennujaamad
Prügilad
Maaharimine
jms
Oskar Oanurm foto
Õpik lk 103

-
-
Eesti ei ole soodsaim paik:
Enamik põllukultuure vajab kasvamiseks
soojemat ja pikemat suve
Pakane võtab puud ära
Liiga kuivad suved
Liiga vihmased suved
Rahe
Tugevad tuuled
Õpik lk 104 - 105

Lehtpuumetsad

Okaspuu metsad (igihaljad)

segametsad




Kütteks
Ehitusmaterjaliks
Tooraineks (paberi- ja mööblitööstus)
Ekspordiartikkel (müüakse välja riigist)
Õpik lk 106 - 107
Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme:
Ökoloogilised kitsaskohad KirdeEestis:
•Kasutamiskõlbmatuks on
muudetud ligi 30 000 ha maad
•Tuhamäed, mis reostavad
põhja- ja pinnasevett, ning
lendtuhk ja vääveldioksiid, mis
reostavad atmosfääri
•Põhjavee taseme alanemine
ning veekogude termoreostus

Statistikaamet:
http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK501&ti=MAAVARA
DE+KAEVANDAMINE+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../D
atabase/Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutami
ne/06Maavara_kasutus/&lang=2
Õpik lk 108
Õpik lk 109
Õpik lk 111-112
Taastuvaid energiaallikaid ei ole
Eestis piisavalt kasutatud.
Taastuvad energiaallikad:
Puit ja puidujäätmed
Energiavõsa
Päikeseenergia
Tuuleenergia
Hüdroenergia
Tõusu-mõõnaenergia
Geotermaalenergia