Transcript UlesandedteemalAtmosfaar

Atmosfäär
Geograafia riigieksami küsimused
Esitlus on koostatud www.ekk.edu.ee
materjalide põhjal
Koostaja J. Vidinjova
Vasta küsimustele!
Kui ei oleks soojusvahetust Maa
erinevate piirkondade vahel, siis oleks
suurtel laiustel külmem ja väikestel
laiustel soojem kui see praegu on.
Nimetage kaks peamist tegurit, mille
mõjul toimub soojusvahetus erinevate
laiuste vahel. 2 p
1).............................................................
2) ..............................................................
Kaardil on kujutatud Aafrika lõunaosa. Kummal rannikul on
sademete hulk suurem, kas Atlandi või India ookeani
rannikul? Põhjendage kahe teguri mõju,mis muudavad
selle ranniku sademeterikkamaks. 2 p




Rohkem sajab _____________________ rannikul.
Põhjendus:
Passaattuuled toovad sooja Nõelaneeme hoovuse kohalt
1)____________________________________________
niiskeid õhumasse rannikule ,kus need mäenõlvadel
2)____________________________________________
kõrgemale kerkides jahtuvad,liigne veeaur kondenseerub,
moodustuvad pilved ja sajab vihma.
California ja Florida poolsaared on enam-vähem võrdsel
kaugusel ekvaatorist ja mõlemad on ookeani suhtes avatud,
sademetehulk erineb neil poolsaartel aga oluliselt. Kummal
poolsaarel sajab vähem? Põhjendage. 2 p
Vähem sajab ........................................................ poolsaarel.
Põhjendus:.................................................................................
Kas joonisel on kujutatud suve- või talvemussooni? Põhjendage.
Joonisel on kujutatud .....
Suvel kujuneb mandri kohale madalrõhuala, sest
Põhjendus:.....
mandriala soojeneb kiiremini.Õhk liigub
Millised sotsiaalkõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale,
suvel merelt maismaa suunas.
majanduslikud
tagajärjed võivad Indias
mussoonvihmadega
kaasneda?
1)......................................
2)......................................
Tõmmake järgnevas
loetelus joon alla kahele
jõele, mille veeseisu
mõjutavad mussoonid.
MISSISSIPPI, INDUS,
DOONAU, AMAZONAS,
GANGES, KONGO.
Kas joonisel on kujutatud tsüklonit või antitsüklonit?
Joonisel on kujutatud .............................................................
Iseloomustage suvist ilma Eestis, mille on kujundanud
tsüklon.
1) .............................2) ...........................3)............................
Iseloomustage talvist ilma Eestis, mille on kujundanud
antitsüklon.
1) .............................2) .............................3).............................
Millisel laiuskraadil on
21. detsembril päev
kõige pikem? Õige
vastus tähistage Xga. 1 p
 A 70º N
 B 23º N
 C 0º
 D 23º S
 E 70º S
Kuidas nimetatakse
joont 70 N ?
Mis laiuskraadil on 21. märtsi keskpäeval
Päike horisondil kõige kõrgemal?
Õige vastus tähistage X-ga.
2p
 A. 66° N
 B. 23° N
 C. 0°
 D. 23° S
 E. 66° S
 Kuidas nimetatakse joont 23,5° N?
_____________________________
Paljudel rannikualadel
muudab tuul ööpäeva
jooksul suunda ja puhub
kord maalt,kord merelt.
Seda tuult nimetatakse
briisiks.
Kirjutage joonistele, kumb
kujutab briisi päeval,
kumb öösel.
Põhjendage oma vastust.
3p
 Päeval soojeneb maa kiiremini ja seal kujuneb
madalam rõhk, tuul puhub seega merelt maale. Öösel
on vee kohal soojem õhk ja madalama rõhuga ala,
mistõttu tuul puhub maalt merele.
La Paz ja Cuiaba asuvad Lõuna-Ameerikas peaaegu samal laiuskraadil.
Ometi on kliima neis paigus üsna erinev. Nimetage kliimadiagrammide
põhjal kaks olulist erinevust La Pazi ja Cuiaba kliimas ning
põhjendage, milliste tegurite mõjul on erinevused tekkinud.
1) La Pazi temperatuurid on
madalamad kui Cuiabas.
Põhjus: La Paz asub kõrgel Andides,
Cuiaba asub madalamal.
2) Cuiabas sajab rohkem kui La Pazis.
Põhjus: Cuiabasse toovad sademeid
kagupassaadid, La Paz jääb Andide varju.
 Nimetage üks sarnane joon
La Pazi ja Cuiaba kliimas.
1) Sajab peamiselt suvekuudel
(detsember-märts).
2) Temperatuuriamplituud on väike.
Toetudes esitatud suvisele ilmakaardile,
otsustage, kas järgmised väited on tõesed või
väärad. 4 p
A. Kohas B puhub
kirdetuul.
B. Kohas B kujundab
ilma soe front.
C. Kohas A on õhurõhk
kõrgem
kui kohas B.
D. Kohas A võib
tõenäoliselt
sadada hoovihma
Selgitage, kuidas järgmised tegurid mõjutavad
maapinnale saabuva ja neelduva
päikesekiirguse hulka. 3 p
A) Päikese kõrgus horisondil
Mida kõrgemal horisondil päike paistab, seda intensiivsem
onpäikesekiirgus/seda suurem on päikesekiirte
langemisnurk ja seda rohkem saab aluspind kiirgust
B) Pilvisus
Pilved takistavad kiirguse jõudmist maapinnale. Osa
kiirgusest neeldub pilvedes, osa peegeldub pilvedelt tagasi.
C) Aluspinna omadused
Vesi on suurema soojusmahtuvusega kui maismaa ja seetõttu neeldub
vees kiirgust rohkem. Kui aluspinnaks on lumi ja jää, siis neilt peegeldub
kiirgust rohkem tagasi. Mägise reljeefiga alal saavad rohkem kiirgust
need nõlvad, mis on orienteeritud lõunasuunas.
 Nimetage üks inimtegevus, mis aitab kaasa
happesademete tekkimisele.
1)
Kütuste põletamine, 2) põldude väetamine.
 Tooge kaks näidet happesademetega
kaasnevatest tagajärgedest. 2p
1) Mulla ja veekogude hapestumine, mille
tagajärjel mulla ja veeökosüsteemid
kahjustuvad, väheneb liigiline mitmekesisus
2) Okasmetsade kahjustused, puude juurdekasv
väheneb. Hoonete kahjustumine
1.Selgitage, milles seisneb kasvuhooneefekt? 2p
Kasvuhooneefekti põhjustavad nn kasvuhoonegaasid:
lühilaineline päikesekiirgus jõuab Maani,
kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud,
see neeldub atmosfääris olevates kasvuhoonegaasides,
mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.
2.Tooge kolm näidet inimtegevuse mõjus kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris. Iga
näite puhul tooge välja, milline tegevus, millise
kasvuhoonegaasi hulka suurendab. 3 p
Fossiilsete kütuste põletamine – vabanevad
süsihappegaas ja lämmastikoksiidid
 Riisikasvatus – metaan
 Prügimägedel vabaneb lagunemisprotsessides –
metaan
 Lämmastikväetiste kasutamine –
lämmastikoksiidid

Märkige kaardil tähtedega A-F tähistatud
objektide nimed vastavale joonele. 3 p
A. Riik
B. Riik
C. Riik
D. Poolsaar
E. Poolsaar
F. Saar