Transcript k-vitamiini kasutamine ja manustamise viisid neonataalsel perioodil

K-vitamiini kasutamine ja
manustamise viisid
neonataalsel perioodil
vastsündinute hemorraagilise
tõve ennetamiseks
Taissia Pahhomova
01.10.2011 Nelijärve
Uurimistöö taust
Tänapäeval on aeg-ajalt tõusnud päevakorda
küsimus, kas kõik vastsündinud peavad saama
K-vitamiini süsti?
 Informatsiooni kättesaadavusega on tõusnud
vanemate teadlikkus vastsündinu kohanemisest,
valuaistingute mõjust sellele ning praktikas tuleb
ette olukordi, kus vanemad keelduvad Kvitamiini süstist.
 Sellega seoses nähti vajadust anda vanematele
ühtset, tõenduspõhist teavet ning ka avardada
ämmaemandate teadmisi.


Antud uurimistöö lisana valmis infovoldik
“K-vitamiini manustamine vastsündinutele ”
Uurimistöö eesmärk

Kirjeldada K-vitamiini kasutamist ja
manustamise viise neonataalsel perioodil
vastsündinute hemorraagilise tõve
ennetamiseks
K – vitamiini toime organismis

K-vitamiin on vajalik protrombiini ja teiste
hüübimisfaktorite sünteesiks.

Selle puudus pikendab verehüübimise aega ja
võib viia spontaansete verejooksudeni.

K-vitamiin omab mõju kaltsiumi regulatsioonile,
mõjutades luustiku kasvu lapsepõlves ja
täiskasvanueas luutugevust.
K-vitamiini defitsiidi tekkepõhjused
vastsündinu organismis:

Vastsündinute vereplasmas on
hüübimisfaktoreid 30-60% täiskasvanu
omadest, täiskasvanuga samale tasemele
jõuavad need kuuendaks elunädalaks.

Vastsündinu K-vitamiini madal tase veres võib
langeda kiiresti ilma lisa K-vitamiini
manustamiseta.
K-vitamiini osaline
eluiga veres on vaid 24 tundi.

K-vitamiin paikneb peamiselt maksas, kust
toimub selle transport verre. K-vitamiini
manustamine sünnijärgselt aitab ära hoida
hüübimisfaktorite edasise languse. (Moskowitz
& Karpatkin 2005).
K-vitamiini puudusest põhjustatud
verejooksud

Vastsündinute hemorraagiline tõbi ehk Kvitamiini defitsiidist põhjustatud
verejooksud on seotud K-vitamiini
puudusega vastsündinu organismis.

K-vitamiini defitsiidist põhjustatud
hemorraagia, edaspidi KVDH, on
veritsushäire, mille korral verehüübimise
häire taandub K-vitamiini manustamisega.
K-vitamiini puudusest põhjustatud
verejooksud

Teadaolevalt on suurimaks hemorraagilise tõve
riskiteguriks rinnaga toitmine ja puudulik Kvitamiini profülaktika sünnil. (Hasselt jt 2008).

Ainult rinnapiima saavad vastsündinud ei omasta
K-vitamiini piisavalt

KVDH esinemist jaotatakse kolme alagruppi
arvestades lapse vanust verejooksu tekkimise
ajal: varane, klassikaline ja hiline KVDH.
K vitamiini defitsiidist põhjustatud verejooksude
klassifikatsioon vastsündinutel (Behrman jt 2003.)
Vanus
Veritsuse asukoht
Etioloogia/riskitegurid
Ennetus
Esinemis sagedus
Varane algus
Klassikaline KVDH
Hiline algus
0-24 tundi
2-7 päeva
1-6 kuud
Intrakraniaalne
hemorraagia, seedetrakti
verejooks, naba piirkonna
veritsus, kõhusisene
verejooks
Hematoomid nahal, nina-,
kõrva-, kurguverejooks,
seedetrakti verejooks, naba
piirkonna veritsus, veritsus
süste kohtades
Intrakraniaalne
hemorraagia, seedetrakti
verejooks, hematoomid
nahal, nina-, kõrva-,
kurguverejooks, veritsus
süste kohtades
Ema kasutatud ravimid
(varfariin, fenütoiin,
rifampitsiin, isoniasiid)
Pärilik koagulopaatia
Vitamiin K defitsiit
Rinnaga toitmine
Kolestaas- vitamiin K
imendumishäired (sapiteede
atreesia, tsüstilinefibroos,
hepatiit). Varfariini
kasutamine emal
Võimalik K-vitamiini
profülaktika sünnil või
emale (20mg) enne
sünnitust
Ennetatav süstitava Kvitamiini manustamisega.
Suukaudselt vajalik korduv
K-vitamiin manustamine.
Ennetatav süstitava või
korduvalt annustatud suurte
suukaudselt manustatus Kvitamiiniga
Väga harva
~2% sündidest K- vitamiini
profülaktika puudumisel
Sõltuv põhihaigusest
Hilise KVDH esinemine erinevate K-vitamiini
manustamise viiside korral (Sutor jt 1999)
Holland
Saksamaa
Taani
Suurbritannia
K-vitamiini manustamise
skeem
KVDH esinemissagedus
(100 000 elussünni kohta)
1 mg suukaudselt sünnil, järgnevalt
25 μg päevas kuni 12 nädala
vanuseni
3.2 (95%CI 1.2–6.9)
2 mg suukaudselt sünnil, järgnevalt
2 mg esimesel ja neljandal elunädalal
0.44 (95%CI 0.19–0.87)
2 mg suukaudselt sünnil, järgnevalt
1 mg kord nädalas kuni 12 nädala
vanuseni
0 (95%CI 0–0.9)
1 mg intramuskulaarselt
1 mg suukaudselt, korduv annus
esimese elunädala lõpus
1 mg suukaudselt
Profülaktikata
0.1
0.43
2.9
6.2
K-vitamiini manustamise erinevad viisid.
K-vitamiini võib manustada lihasesiseselt,
suukaudselt ja veenisiseselt.
 Riigi -ja tervishoiu asutuste praktikast lähtudes
on välja kujunenud erinevad soovitused kuidas
läbi viia K-vitamiini profülaktikat.
 Manustamise võimaluste kohta kehtivad
erinevad tavad, kuid on leitud, et K-vitamiini
profülaktika on tõhus olenemata manustamise
viisist (suukaudselt või lihasesiseselt), kui on
järgitud korrektselt vastavaid ravijuhiseid
(Ijland jt 2008.)

K-vitamiini lihasesisene manustamine




Levinuim ja tõhusaim K-vitamiini defitsiidi
ennetamise viis on ühekordne lihasesisene
manustamine sünnil:
K-vitamiini preparaat Konakioni
(fütomenandioon) ajalistele vastsündinutele
1mg, enne 34ndat rasedusnädalat sündinutele
0,5 mg.
K-vitamiini manustamisel tuleb arvestada
võimalike kõrvaltoimetega, sest lihasesisese
manustamisega võib kaasneda lokaalne
infektsioon või hematoom. (Victora & Van
Haecke 1998, Wariyar jt 2000.)
Valu tekitamine vastsündinule
K-vitamiini suukaudne manustamine



K-vitamiini manustamise viisidest on suukaudne
vähem traumaatiline ja ei oma süstiga võrrelduna
lokaalseid kõrvaltoimeid, kuid on vähm efektiivne
Suukaudse K-vitamiini manustamise korral on vajalik
korduv manustamine ning vanemate järjepidev
adekvaatne nõustamine seoses korrektse raviskeemi
jälgimisega
K-vitamiini manustamine lihasesiseselt ega
suukaudselt ei ole vajalik vastsündinuile, kes on
sünnist alates toidetud piimasegudega. (Ansell jt
2001, Vitamin and ... 2004
K-vitamiini (preparaadi) suukaudne manustamine
esimene doos manustada sünnil
 teine kolmandal elupäeval
 kolmas seitsmendal elupäeval
 Seejärel kord kuus vähemalt kuni kolmanda
elukuuni rinnaga toidetud väikelastel.


Sellise skeemi kasutamisel võib väheneda risk hilise hemorraagilise
tõve väljakujunemiseks, kuid tõenduspõhiselt on sellist raviskeemi
raske hinnata (Rennie & Roberton 1999)
K-vitamiini suukaudne manustamine
Kellele
Millal
Kui palju
Kõik terved imikud (sündinud
täiskantud rasedusest)
Vahetult pärast sündi
2 mg suu kaudu
Kõik terved imikud (sündinud
täiskantud rasedusest)
4-7 päeva pärast sündi
2 mg suu kaudu
Edasine manustamine on
vajalik järgnevatel juhtudel:
Rinnapiimatoidul imikud, kes on
saanud K-vitamiini suukaudselt
1 kuu vanuses
2 mg suu kaudu
Rinnapiimatoidul imikud, kes on
saanud K-vitamiini suukaudselt
iga kuiste annustena kuni
piimasegude või lisatoidu
andmiseni
2 mg suu kaudu
Erineva informatsiooni vajalikkus(1)

Võlaõigusseadus on kaasa toonud ülemineku
meditsiinitöötaja määratud ravimeetoditelt
ühisotsustele, kus osaleb lisaks
meditsiinitöötajatele patsient. (Võlaõigusseadus1 26.
september 2001. RT I 2001, 81, 87; 2002, 53, 336 )

Adekvaatne informatsioon võimaldab vanematel
teha informeeritud valikuid.

Ideaalolukorras tehaksegi ravi kohta
meditsiinitöötaja ja lapsevanema ühisotsus, mis
seab esiplaanile lapse huvid. (Talvik jt 2008.)
Erineva informatsiooni vajalikkus(2)

Antud töö rakenduslikuks kasuteguriks on,
võimalik infovoldiku abil on võimalik
parandada vanemate teadmisi ning
ämmaemandate valmisolekut jagamaks
informatsiooni K-vitamiini vajalikkusest ja
manustamise viisidest.
ERIALAORGANISATSIOONI TAOTLUS
müügiloata ravimi kasutamiseks
fütomenadioon
Lihasesisene ja suukaudne
ampullid 2mg/0,2ml N5
Dgn. koodid:

Z 29.8 muud täpsustatud profülaktikameetmed
P 53 vastsündinu hemorraagiahaigus
P 54 vastsündinu muud verejooksud

D 68 muud koagulatsioonidefektid


Suukaude manustamise skeem
NICE juhist ja suukaudse manustamise skeemi
lähtuvalt ravimitootja instruktsioonist :
 Roche Konakioni tuleks manustada
- 2 mg pärast sündi
- 2 mg 4 - 7 elupäeval
- 2 mg 1 kuu vanuselt
- edasi 1 x kuus kuni tõhustustoitude või
piimasegu andmiseni
Kokku ühele lapsele 7-8 ampulli

Tänan!