Transcript Ottomootorite juhtseadmed(IV)

OTTOMOOTORITE
JUHTSEADMED
IV osa
TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS
Mart Soodla
[email protected]
Sisukord





Elektrooniline termostaat
Turbokompressori juhtsüsteemid
Sisselaskekollektori pikkuse muutmise süsteem
Klapiajastuse ja klapitõusu muutmise süsteemid
Andurtehnika



Temperatuuriandurid
Asendiandurid
Detonatsiooniandurid
Elektrooniline termostaat



Kütusekulu vähenemine osalise koormuse
piirkonnas (kuni 1%)
CO ja HC emissiooni vähenemine
Kõrgem mootori töötemperatuur:


Parem põlemine
Friktsioonkadude vähenemine
Elektrooniline termostaat


Madalatel koormustel töötab elektrooniline
termostaat nagu tavaline termostaat – avaneb
105 °C juures.
Suurtel koormustel on põlemisprotsessis
vabanenud soojushulk suurem ning mootori
temperatuur kasvab kiiremini. Ülekeemise
vältimiseks tuleb termostaat avada varem – näit.
89 °C.
Elektrooniline termostaat
Turbokompressori juhtsüsteemid

Möödapääsuklapiga turbosüsteem

Mootori kõrgetel pöörlemiskiirustel pöörleb ka turbiin
kiiresti ning õhku komprimeeritakse rohkem kui vaja.


Rõhu normi piires hoidmiseks juhitakse rõhu saavutamisel
väljalaskegaasid turbiinist mööda.
Drosselklapi kiirel sulgemisel kasvab rõhk drosselkapi
ees.


Kõrge koormus turbolaaduri võllile, labadele ning laagritele
Turbo pöörlemiskiirus väheneb järsult, mis toob kaasa
võimsuse languse drosselklapi taasavamisel.
Turbokompressori juhtsüsteemid

Muutuva geomeetriaga turbolaadur



Tagab kõrgema võimsuse ka väiksematel
mootori pöörlemiskiirustel.
Väiksem takistus väljalaskegaasidele kõrgetel
mootori pöölremiskiirustel parandab efektiivsust
ning vähendab kütusekulu.
Ohtlike heitgaaside hulk väheneb, kuna on
tagatud optimaalne ülelaaderõhk laiemas
pööretevahemikus.
Turbokompressori juhtseadmed
Lisa jahutuspump
1550
Muudetava pikkusega
sisselaskekollektor

Resonantslaadimise efekti saavutamiseks.


Erinevatel mootori pöörlemiskiirustel on
resonantssagedus erinev.
Efekti saavutamiseks muudetava pikkusega
sisselaskekollektor.


Madalatel ja keskmistel pöörlemissagedustel
pikad torud sisselaskekollektorini
(pöördemomendi asend).
Kõrgetel pöörlemissagedustel lühikesed torud
(võimsuse asend).
Pöördemomendi asend
Võimsuse asend
Muudetav sisselaskekollektor
Võimsus-moment muutklapp
Klapiajastuse ja/või klapi tõusukõrguse
muutmise süsteemid

Erinev ajastus





Tühikäigul
Kõrgetel pöörlemissagedustel
Suurtel koormustel
Heitgaaside tagastuseks
Erinev klapi tõus

Drosselklapita ottomootor
Audi Valvelift
Toyota VVT, BMW Vanos
BMW Valvetronic
TOYOTA, RENAULT, CITROËN, VW
Ajastus koos klapitõusu reguleerimisega
Honda VTEC
Andurtehnika

Negatiivse koefitsiendiga (NTC) andurid






Tundlik
Odav
Sujuv karakteristik
Pooljuhtelement – temperatuuri tõustes on
rohkem laengukandjaid
Temperatuuri tõustes takistus väheneb
Õhu, jahutusvedeliku, õli, väljalaskegaaside
temperatuuri mõõtmine
NTC karakteristik
Tootenumber
Bosch 0 280 130
039
Mõõtepiirkond
-40…+130 °C
Maks. lubatud temperatuur
+130 °C
Elektriline takistus temperatuuril +20 °C
2,5 kΩ ± 5 %
Elektriline takistus temperatuuril -10 °C
8,26…10,56 kΩ
+20 °C
2,28…2,72 kΩ
+80 °C
0,290…0,364 kΩ
Nimipinge
≤5V
Maksimaalne vool
1 mA
Maks.
isekuumenemine
lubatud
võimsuse kao P = 2 mW ja
konstantse
temperatuuri
+23 °C juures
≤ 2 °C
Termiline ajakonstant1)
ca. 20 s
Takistuse mõõtmine
Anduri või ühenduskaabli katkestus
Lühis anduris või juhtmestikus
Õhu temperatuuri andurid
Jahutusvedeliku ja õli temperatuuri
andurid
Korrektne jahutusvedeliku anduri
pingegraafik
PTC karakteristik


Väljalaskegaaside temperatuuri mõõtmiseks
±30 °C
Termoandur-lüliti




Ühendushetk on tehases häälestatud
Näiteks ventilaatori juhtimiseks
Mootori kaitseks ülekuumenemise eest
Võib olla ühendatud paralleelselt NTC termistoriga
Termoandur-aeglülit


Külmkäivituspihusti juhtimiseks
Takistustraat bimetalli kiiremaks
soojendamiseks
Drosselklapi asendiandur






Määrab klapi avamise kiiruse –
kiirendusrikastus
Määrab mootori režiimi – tühikäik, täiskoormus
Kulumiskindel
Väikese reaktsiooniajaga
Kontaktidega
Kontaktivabad
Lülititega andur



S1=1 – tühikäik, mootoriga pidurdamine
S2=1 – põhjagaas
S1=0 ja S2=0 - drosselklapp osaliselt avatud
Potentsiomeeteriga andur

Toitepinge UA = +5 V puhul muutub klemmi „TP“ pinge vahemikus
0,25…4,70 V
Asendianduri kontrollimine



Toitepinge olemasolu
Korralik maandus
Väljundsignaal sujuv ning ilma katkestusteta
Kontaktivaba asendiandur





Hall’i efektiv põhinev
Optiline
MRE – magnettakistuslik
Induktiivne (resolver)
Väljundsignaalid:



Lineaarne pinge
ILM
Digitaalväljundiga
Optiline
Magnettakistuslik
Hall’i anduril põhinev
Induktiivne asendiandur
Induktiivne asendiandur
Asendiandurite mahamonteerimine



Asend märkida
Algasend nihkumist vältida
Kalibreerimine sageli läbi diagnostikaseadme
Detonatsiooniandur

Detoneerimise avastamiseks
Hõõgsüüte avastamiseks
Mootoribensiini kvaliteedi määramiseks

Mõõtmine toimub “mõõteaknas”





Resonants tüüpi andurid
Mitteresonants tüüpi andurid
Mõõteelement – piesoelektriline – rakendatud surve on
proportsionaalne genereeritud pingele
Resonantstüüpi detonatsiooniandurid

Reageerivad ainult kindlale
vibreerimissagedusele
Mitteresonantstüüpi det. andur


Kannab edasi kõik vibratsioonid
Signaalitöötlus juhtmoodulis
Detonatsiooniandur




Korrektne kinnitusmoment on tähtis
vibratsioonide edasikandmiseks
Kokkupuutepind peab olema puhas
Kaablis varjestus
Kontroll diagnostikaseadmega (veakoodid) ning
ostsilloskoobiga
Tänan tähelepanu eest!