Transcript kõlad - Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

KÕLAVÖÖ JA -POOK
Maiken Mündi
17. märts 2013.a.
KÕLAD
• Kõlad teevad töötades klõbisevad häält
sellest ka nimi.
• Kõlasid on valmistatud puidust, luust,
sarvedest, metallist, nahast, kivist.
KÕLAD
Nimetus kõlad on tarvitusel mandril.
Kodaveres – kloppniied
Muhus ja Lääne rannikul – laosed
Setumaal – lavvakud
KÕLAD
Baltimaades on
kasutatud nelja
auguga kõlasid, kuid
mujal on kasutusel
olnud kahe ja kuue
auguga lauad.
VÖÖLUKK
WWW.KANGASPUU.EE
PIIRITS
WWW.KANGASPUU.EE
PÖÖRAD
•
•
•
•
•
•
•
Märgitakse ülesse muster.
Arvutatakse lõngade arv.
Arvestatakse välja lõnga pikkus.
Mõõdetakse lõngad välja.
Rakendatakse lõngad kõladesse.
Pingutatakse lõngad.
Hakatakse kuduma.
Muster moodustub kõlade keeramisel,
sõltub nii kõlade asendist kui ka värvide
järjestusest kõlades.
KÕLAD
A
O
B
O
B
O
V
O
D
A
O
P
O
C
O
C
O
D
Tähised joonisel
Kõlade augud →
A
B
C
D
Kõlade suund →
Kõlade arv →
/ \ / \ / \
V P V P V P
1 2 3 4 5 6
Kalasabakiri tekib kui
kõrvuti (tähistatud
pooled vastakuti) on
rakendatud üks
parempidine ja üks
pahempidine kõla.
Täpiline kiri tekib, kui
kõlasse on
rakendatud kaks
lõnga.
Kahe lõngaga kudumien
võimaldab
keerulistema kirjade
kudumist.
Petseri
A
B
C
D
/
\
/
\
/
\
Lõngade arv
• 16 - punast
• 4 - valget
• 4 – sinist
Lõnga pikkus = lõplik pikkus + 30%
(Lõnga pikkus = 1,2 x lõplik pikkus + 50 cm)
Lõngade rakendmine kõladesse
Kõik lõngad tuleb panna kõladesse
tähistatud poolt.
•
•
•
•
•
•
1.kõla A-D punane
2.kõla A–punane; B–valge; C–punane; D- sinine
3.kõla A–punane; B–valge; C–punane; D- sinine
4.kõla A–punane; B–valge; C–punane; D- sinine
5.kõla A–punane; B–valge; C–punane; D- sinine
6.kõla A-D punane
Karksi
A
B
C
D
/
\
/
\
/
\
/
\
/
\
/
\
Halliste neiu seeliku pook
A
B
C
D
\
/
\
\
/
Lõuna-Eesti
A
B
C
D
/ \ /
\ / \
Pankjavitsa
A
B
C
D
/
\
/
\
/
\
/
\
/
\
/ \
Kaks ülemist ja kaks alumist lõnga
moodustavad vaheliku, millest koelõng läbi
viiakse ja siis sõrmega või siis piiritsaga
kinni lüüakse. Iga koelõnga läbipistmisel
keeratakse kõlad ¼ ringi ette- või
tahapoole.
Oluline kudumisel!
• Kudumisel on üks ots kinnitatud ümber
kuduja keha ja teine ots nt konksu otsas.
• Kõlasi keeratakse ühes suunas (1/4 ringi).
Oluline kudumisel!
• Koelõnga pingutamisega saab reguleerida
vöö laiust.
• Koelõnga pingutatakse nii tihedalt, et see
ei jääks lõimelõngade vahelt paistma.
• Koelõngast tehakse väikesed vihid (nukk,
nukuke).
Oluline kudumisel!
• Töö vaheajal seotakse kõlad (võib
kasutada ka suur haaknõela).
• Soovitav on kõlade pööramise ajal
lõimelõngu lõdvemaks lasta, see väldib
lõngade liigset kulumist ja nende
katkemist.
• Vöö parempidine pool jääb kudumi alla.
• Kõladega kudumisel tekivad keerud nii
kõlade ette kui ka taha ....
Kahekesi kõladega kuduma!
Mida teha kui ...
• ... lõimelõng katkeb?
• ... koelõng saab otsa?
• ... muster ei tule välja?
... lõimelõng katkeb?
Keerde saab kõrvaldada järgmiselt:
1. Keerud lükatakse edasi kas sõrmega või
siis kõlasid ühe kaupa edasi lükates.
2. Väljaharutamise teel st harutada lõime ots
lahti ja keerud välja ajada. Seejärel tuleb
lõimed uuesti pingutada ja kinni sõlmida.
Keerde saab kõrvaldada järgmiselt:
3. Keerata vöö alumine pind peale (sellisel
juhul jäb keeratud kohas koelõng lõimede
vahelt valge joonena kergelt paistma). Nii
saab teha ainult paeltega, mis on
mõlemalt poolt ühesuguse mustriga.
4. Kõlasid hakatakse keerama teises
suunas. Kui kõlasid keerati endast
eemale, siis nüüd jätkatakse tööd
vastupidises suunas. Kõlasi keeratakse
enda poole.
Kõladega saab kududa …
Kõladega saab kududa …
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KÕLAVÖÖ LÕPETAMINE
KIRJANDUS
• Astel, Eevi. 1998. Eesti vööd
• Collingwood, Peter. 1982. The Techniques
of Tablet Weaving
• Crockett, Candace. 1991. Card Weaving
• Kaarma, Melanie; Sumeram, Mari ja
Voolmaa, Aino. 1981. Eesti rahvarõivad.
• Kurrik, Helmi. 1938 Eesti rahvarõivad
• Eesti Rahvarõivad XIX saj jaXX saj algult.
1957.
• Käsitöö album nr 22. 1987.
Tablet weaving
• Marijke van Epen
http://home-3.tiscali.nl/~robfigee/vanepen/
• Gutram's Tablet Weaving
http://guntram.co.za/tabletweaving/
• Linda Hendrickson
http://www.lindahendrickson.com/
Tablet weaving
• John Mullarkey free tablet weaving software
http://www.malarkycrafts.com/
• http://www.weavershand.com
• Julia Christie Amor
http://www.yrmegard.net/ee/
• http://www.theloomybin.com/cw/doc/whati
scardweaving.html
• http://www.youtube.com/watch?v=eConIr
Gd7Og
KÕLAPOOK SÕBA ÄÄRTESSE
.
Tehnika suhtes jagunevad
kõlavööd:
I.
II.
Lõuna-Eestis esinev sõba- ja kõlapook;
Läänepoolsed vööd ja poogad (Halliste,
Karksi, Saaremaa, Muhu);
III. Setumaa vööd.
I Tehniliselt kõige vanemad ERM-i kogudes
olevad sõbad ja kõrrikud on külgekootud
poogaga pikkiäärel. Otsad on neil käsitsi
palistatud ja ilupistetega kaunistatud.
Hargla valge toimne kõrik
• 4 kõlaga kootud õõnesvöö.
• Lisaks on kõrikul 2,3 cm laiune labaselt
kootud äärekaunistus valge, halli ja
punase kirjaga.
• Kõrikut ennast, äärekaunistust ja
õõnesvööd läbib sama kolelõng.
Põlva sõba
• Kõlapook on külge
õmmeldud.
• Kõlapook on tavaline
kõlavöö (2 äärekõla
on sinised, teised 9
valged).
• Pook on kaunistatud
punaste ja siniste
loskudega.
Põlva sõba
A
B
C
D
/
\
/
\
/
\
/
A
B
C
D
\
/
\
/
\
/
\
Rõngu sõba
• Pikiäärtes on 8 kõlaga
(a 2 lõnga kõlas) pook.
Kõlasid on keeratud
vaheldumisi 1, 3, 5, 7
ning järgmisel real 2,
4, 6, 8 nii, et iga
lõimelõng käib üle 2
koelõnga.
• Pook on kaunistatud
punaste ja siniste
loskudega.
Rõngu sõba
A
B
C
D
\
\
\
\
\
\
\
\
Rõngu sõba
• Otstes on harilik 6
kõlaga (a 4 lõnga kõlas)
kootud pook. 1, 3, 5
kõla – valge ja 2, 4, 6
kõla – sinine.
A
B
C
D
\
\
\
\
\
/
Rõngu sõba
• Allääres on 2,5 – 5
cm pikkused narmad
(need on
moodustunud
koelõngast).
• Alumine pook on
kaunistatud siniste ja
punaste loskudega ja
nurgad tuttidega.
II Läänepoolsed vööd ja poogad
(Halliste, Karksi, Saaremaa, Muhu)
• Kitsad kõlapoogad on õmmeldud sõukese,
sõpu äärde või musta kördi ehk seeliku
alla.
• Poogad on u 0,5 – 0,7 cm laiad.
• Vanemad kõlapooga
kiri koosneb 3 osast.
Keskime osa on
kirjaga, alumine laiem
osa ja ülemine kitsam
ääreosa on ühe või
mitme värviliste
joontega.
• Enamasti on poogad
kootud 8 kõlaga.
III Setumaa kõlapoogad
(Lobotkast, Petserist)
• Kõlapoogad 1,7 – 2 cm laiad.
• Ääreosa 0,7 cm lai, kootud õõnesvööna 5
kõlaga tumesinisest lõngast. Ääred
tumepunasest.
• Teine osa on kootud 11 kõlaga (2 lõnga kõlas
– üks valge, teine sinine). Kudumisel moodustub
ruudutaoline kiri.
III Setumaa kõlapoogad
(Lobotkast, Petserist)
• Mõnikord on pooga keskel ja õõnesvöö
seesmisse äärde asetatud kõla kahe
punase lõngaga.
• Äärejoon, mis õmmeldakse sõba külge on
valge.
ÕÕNESVÖÖD
Õõnesvööd/voolikud – esinevad Lõuna-Eesti
pooga- ja sõbaäärtel (pikikülgedel).
ÕÕNESVÖÖD
• Kõlades on 4 lõnga.
• Lõngad rakendatakse kas parem – või
vaskapidistesse kõladesse.
• Kõlaplokk asetatakse ühele nurgale (tekib
kaks vahelikku).
• Koelõng pannakse mõlemast vahelikust
ringselt läbi.
• Kõlaplokki keeratakse edasi, tagasi.
Setu poolõõnes vöö
A
B
C
D
\ \ \ \ \ \ \ \ \ \ \ \ \ \ \ \
NARMAD
Kõladega on ka kootud narmaid põllede
kaunistamiseks. Pärnu-Jaagupi põlle
narmad on kootud ühe paar kirjakõladega.
Pärnu-Jaagupi põlle narmad
A
B
C
D
\
/
NARMAD
Narmaid saab kududa ka kõlapaela ühte
serva. Ühepikkust narmast saamiseks
kasutatakse abivahendina papiriba.
Pooga kudumisel võib tarvitada abilõnga,
mis aitab fikseerida laiuse.
Tõstamaa sõba – Anu Randmaa
Kõlapooga kudumine kanga
serva
Kõlapaela kudumisel kasutatakse
kanganarmaid kõlapaela koelõngaks.
Soovitav on kasutada lisa koelõnga, mis
aitab fikseerida kõlapooga laiust ning
kinnitada pooka kanga serva.
• Kas kangastelgedel saab sõba serva
pooka kududa?
Kõlad peab panema soa ja niite vahele.
See aga see on aeganõudev.
Ave Matsini artikkel Siksali sõba
valmistamisest ilmus Muinasaja teadus
21, Ilusad asjad.
2003. aastal valmis Ave Matsinil Eestis
Kunstiakadeemias kaitstud magistritöö
„Tekstiiltehnilised vahendid Eestis muinasja keskajal” ühe osana Lõuna-Eesti
Siksälä kalme arheoloogiliste leidude
põhjal rekonstruktsioon varakeskaegsest
naise sõbast.
• Kanga pikiservades
on kõlapaelad
õmmeldud.
• Sõba otstesse aga
külge kootud.
Siksälä sõba - Ave Matsin
Siksälä sõba - Ave Matsin
Siksälä sõba - Ave Matsin
PAISTU SÕBA – Christi Kütt
INFO!
• Seto Käsitüü Kogo käsitööraamatute sari "Seto kõlavööd“
• Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat VII
1932. Kurrik. H. Eesti Kõlavööd
Kasutatud kirjandus
• Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat VII
1932. Kurrik. H. Eesti Kõlavööd
• Õppetöö diferentseerimise ja õppurite
edukused diagnoosimise võimalusi
kõlavööde kudumise õpetamisel
erinevatele vanuseastmetele
1991. S. Reimann. Juhendandanud T.
Artla
• Matsin. A. materjal