Transcript Õppepäeva materjalid

Metsakorralduse õppepäev
Hiiumaa Metsaseltsis
Kristjan Veeris
TERRAPRO OÜ
www.terrapro.ee
Terrapro OÜ
• TerraPro OÜ on Eesti ja Norra kapitalile rajatud
ettevõte
• Pakub metsakorralduse ning erinevaid GISteenuseid.
• Ettevõte alustas tegevust 2004. aastal nimega
Prevista Baltic OÜ.
• TerraPro igapäevatöö hõlmab metsakorraldust
Eestis, Norras ning LiDAR-tehnoloogial põhineva GISteenuse pakkumist Euroopa, enamasti Norra
ettevõtetele. GIS-teenuseid pakkudes aitame ka
Eesti ettevõtetel oma andmeid korrastada.
Terrapro teenused
• Lidar tehnoloogia ehk 3D teenuseid oleme teinud
enam järgmistes valdkondades :
o
o
o
o
o
o
Kartograafia, GIS
Metsandus,
Geodeesia,
Looduskasutus ja kaitse
Turism
Planeeringud
• Eestis viimane projekt - Tallinn 3D projektil
lidarandmete kogumine.
• http://3d.tallinn.ee
Metsakorraldus mujal
• Terrapro on korraldanud metsi enamasti Norras aga ka
Rootsis, Soomes ja Venemaal.
• Skandinaavias oleme kasutanud metsakorraldamiseks
fotogramm-meetria tehnoloogia võimalusi aastast 2004.
• Tehnoloogia olemuseks on vastava tarkvara abil
aerofotode seadistamine stereopildiks, kus saab
tunnetada maastiku elemente, reljeefi ja kasvavate
puude kõrgust. Samuti on ka eraldiste piirid õiges kohas.
• Kasutatakse lidarandmeid erineval määral. Alates puu
kõrgustest kuni sarnaste puugruppide ümber
automaatse eraldise joone tekitamiseni
• Töö kiiruseks 20 – 40 hektarit metsamaa korraldust tunnis
GPS seadmega oma metsas
• Metsaregistri kodulehelt võimalik alla laadida
eraldiste kihid maakonna kaupa.
http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/kaardikihidallalaadimiseks
• Sealt otsida oma metsa eraldiste piirid, need
eksportida vabavara abil eraldi failiks.
• Saadud fail tuleb salvestada GPX-formaati.
• Vastava tarkvara abil salvestada fail oma GPS
seadmesse.
• Kui kõik läks hästi siis saab andmeid GPSsis
kasutada.
• Juhend metsaregistri lehel:
http://register.metsad.ee/andmed/juhendid/GPS_juhend.pdf
Metsamajandamiskava
• Uuendus, harvendus- ja valikraie tegemiseks peavad
metsaregistris olemas inventeerimisandmed.
• Võimaldab erinevaid toetusi saada (uuendamine,
hooldamine, maaparandus jne.. )
• Kava annab omanikule ülevaate, mis ja kus kasvab
• Soovitab kus milliseid majandusvõtteid kasutada (raied,
uuendamise viisid).
• Kava annab metsast ülevaate erinevate tabelite ja
teemakaartide abil.
• Metsamajanduskavas määratakse metsale
maksimaalsed raied mida omanikul on võimalik teha.
Need on soovituslikud, neid võib aga ei pea tegema.
Mõisted
• BONITEEDIKLASS – kasvukoha suhtelise headuse näitaja,
iseloomustab kasvukoha sobivust antud puuliigi
kasvamiseks. Iseloomustab kasvamise kiirust. Ia on kõige
kiirema ja Va kõige aeglasema kasvuga. Samades
tingimustes kasvavatel erineva puuliigi puistutel võib olla
erinev boniteet. Sõltub peamiselt mullaliigist, veerežiimist
ja reljeefist.
• KKT (kasvukohatüüp) - on ühesuguste
kasvukohatingimustega metsamaa kogum, mis erineb
teistest mulla, veerežiimi ja alustaimestiku poolest.
Kasvukohatüübid nimetatakse mõne enamesineva
iseloomuliku taime järgi, mis selles kasvukohatüübis
kasvab: näiteks naadi, angervaksa jne
• TÄIUS ( %) – iseloomustab kasvuruumi kasutamise astet
võrreldes samades tingimustes kasvanud
normaalpuistuga. Täius leitakse puistu ühe hektari
rinnaspindala või tagavara jagamise teel samasuguse
kõrgusega normaalpuistu rinnaspindala või tagavaraga.
Täius määratakse rinnete kaupa protsentides.
• NORMAALPUISTU – puistu, mis antud puistuelementide,
vanuste ja kasvutingimuste korral kasutab kasvuruumi
kõige paremini. Normaalpuistu täius on 100%
• RINNASPINDALA (G, m2/ha) – puude rinnaspindalade
summa hektaril, mõõdetakse 1,3 m kõrgusel juurekaelast.
Määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichi
lihtrelaskoobi abil. Täpsema rinnaspindala saab puistu
üle- või osapinnalise kluppimise teel.
• Puistu rinnaspindala mõõtmise ja täiuse määramise
kohta hea brošüür:
•
http://www.raemets.ee/metsa_relaskoopmootmine.pdf
Raiete “väljatulek”
aluseks A.Simsi artikkel:
http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-17.pdf
• Miks on sageli kavas raiutava tagavara number suurem
kui reaalselt laoplatsi jõuab?
• Kasvava metsa mõõtmine ilma puid kahjustamata on
võimalik mõõta vaid koorega ehk siis on tagavara sisse
arvestatud ka koor. Näiteks männi tüvest moodustab
koor keskmiselt 11%, nii et 100-st tihumeetrist on ainult
koort juba 11 tm.
• Palkidel on tavaliselt pikkuse ülemõõduks 10 cm. Kuna
palgi otsa läbimõõt mõõdetakse peenemast otsast, siis
ülemõõdu kadu on ju jämedamast otsast. Näiteks 22 cm
otsa läbimõõdu ja 4,2 m pikkusega palgi maht on 0,1821
m3 kuid 4,3 m pikkuse maht on 0,1870 m3. Nende vahe
on 3%.
• Samasugune ülemõõdu kadu tekib diameetri
mõõtmisel. Kuna üldiselt mõõdetakse palke täis
sentimeetrites, siis ümardatakse palkide otsa
läbimõõdud alla. Seega nihe on alati ühesuunaline.
Kui läbimõõt on 23 cm ning pikkus 4,2 m, siis maht
on 0,1984 m3, seega sentimeetri võrra peenema
palgiga on mahu vahe 8%.
• Kui küpses metsas lõigata kõik puud juurekaelast 10
cm võrra kõrgemalt, siis hektari kohta on puidu
kadu 4-5 tm, mis teeb kadu umbes 1%.
• Saemehe tööst tuleb kadu, kui palke ei järgata
õigesti. Nagu juba ülemõõdu juures oli märgata, et
10 ülemõõt tekitab kadu 3%. Kui järkamisel ülemõõt
20 cm siis kadu hektari kohta juba kahekordne ehk
6%
• Harvesteriga lõigates suureneb kadu veel 3-5%
• Paratamatuks kaoks on kahjustatud tüveosad, mis
jäetakse lihtsalt langile vedelema, kuna selle edasine
töötlemine ei ole enam majanduslikult otstarbekas.
• Tagavara hulka arvestatakse kogu tüve maht
juurekaelast kuni ladvani. Kuid üldiselt jäetakse latv
metsa. Selle kogumaht hektari kohta võib ulatuda isegi
3-4 tm, seega kaob selle kaudugi umbes 1% tagavarast.
• Kui kõik üksikud protsendid kokku liita saab keskmiselt
kaoks lageraie korral umbes 25%. Harvendusraie korral,
kus ladva osakaal ning palgi läbimõõdu mõõtmise tõttu
on kadu suurem, on see veelgi suurem.
• Kuna Hiiumaal on tüve keskmine koone suurem kui mujal
(ehk palginotid on lühemad ja tüüakamad) siis on siin ka
proportsionaalset suurem ülemõõdust tulenev kadu
võimalik.