Transcript Estonia

Eestkoste uues perekonnaseaduses
Urmas Volens, LL.M.
01.10.2010
Tartu
Sisukord
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Taust
 Eesmärgid
 Sätete süsteem
 Eestkoste alaealise üle
 Eestkoste täisealise üle
 Erieestkostja
 Kohtulik järelevalve
2
www.sorainen.com
Taust
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Eestkostet reguleerivad sätted olid üheks kõige
ümbertöötamist nõudvateks normideks kogu PKS-is.
põhjalikumat
 Peamiste puudustena nähti senise regulatsiooni väikest regulatiivsust ning
eestkoste ja eestkostjate tegevuse üle järelevalve teostamise struktuuri
ebaefektiivsust. Sätete puudustele juhtis korduvalt tähelepanu ka
õiguskantsler.
 Teiseks puuduseks peeti, et seadus jättis õigust rakendavatele organitele
(kohus, eestkosteasutus) äärmiselt laia otsustusruumi, mistõttu konkreetse
juhtumi tõenäolist tulemit oli seaduse sätete põhjal enamasti võimatu
adekvaatselt ette näha.
 Vajadus 1995. a PKS-i uueks läbitöötamiseks tulenes ka tsiviilõiguse üldosa
reformist, eelkõige oli oluline teovõime regulatsiooni muutmine uues TsÜSis.
3
www.sorainen.com
Eesmärgid
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Eestkoste sätete eesmärk on kaitsta piiratud teovõimega
alaealiste ning täisealiste isikute isiklikke ja varalisi õigusi ning
huve.
 Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle
tegevusest sõltub suures ulatuses eestkostetava olukord,
kuivõrd oma piiratud teovõime tõttu ei ole eestkostetaval
reeglina võimalik ise enda huvide eest välja astuda.
 Kuna piiratud teovõime tõttu ei ole eestkostetaval võimalik
oma huvide eest seista, on vaja tagada tõhus järelevalve
eestkostja üle.
4
www.sorainen.com
Sätete süsteem
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Eestkoste sätted asuva PKS-i III osas (§-id 171 jj).
 PKS-i III osa hõlmab eestkostet nii alaealiste kui ka täisealiste
isikute üle.
 Uudsena sisaldab PKS ka sätteid erieestkostja kohta.
 Eestkoste sätted kehtivad teatud ulatuses ka lapse vanemate kui
lapse seaduslike esindajate suhtes vanema hooldusõiguse
teostamisel.
 Täisealiste isikute eestkoste kohta käivad sätted reguleerivad
üksnes erisusi alaealise eestkoste sätetest, seega on viimased
esimeste üldosaks.
 Alaealisele eestkostja määramise menetlusele kohalduvad TsMS-i
§-id 554 jj, täisealise puhul TsMS-i §-id 520 jj.
5
www.sorainen.com
Eestkoste alaealise üle I
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Sarnaselt varasema õigusega säilib nii laste kui ka täiskasvanute eestkoste
puhul põhimõte, et eestkostja määrab kohus ning et teatud isikud on
kohustatud teatama eestkostet vajavast isikust. Siiski võib eestkoste
määramise vajadusest teada saamine jääda suureks probleemiks ka
tulevikus.
 Erinevalt varasemast PKS-ist nähakse ette, et kohus peab eestkoste
vajadusest teada saades ise algatama eestkoste seadmise ning mitte
jääma ootama eestkosteasutuse ettepanekut.
 Ka edaspidi jääb KOV-i ülesandeks selgitada välja sobiv eestkostja
kandidaat, kontrollida tema tausta, samuti jääb KOV-ile ka eestkostja
seadmise menetluse algatamise õigus. Menetluse algatamise õigus on ka
muul asjast huvitatud isikul, näiteks eestkostet vajava isiku sugulasel.
6
www.sorainen.com
Eestkoste alaealise üle II
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Uudsena on sätestatud põhimõte, mille kohaselt määratakse lapsele
eestkostja ainult juhul, kui tal pole ühtegi seadusliku esindaja staatusega
vanemat.
 Kui lapse huvide kaitseks on vaja määrata eestkostja, kuid pole alust võtta
vanemalt ära tema vanema õigusi, tuleks uue PKS-i kohaselt määrata
erieestkoste nende ülesannete täitmiseks, mida vanemad täita ei saa.
 Uudsena saab eestkostja määrata ka eostatud, kuid veel sündimata
lapsele, kui on alust eeldada, et laps vajaks pärast sündi eestkostjat.
 Kuigi uue PKS-i kohaselt eelistatakse eestkostjana alati füüsilisi isikuid,
tuuakse sisse ka võimalus määrata eestkostjaks juriidiline isik.
 Reeglina tuleb lapsele määrata üks eestkostja ning õdede-vendade puhul
peaks selleks olema sama isik. Erandina võib eestkostjateks olla ka
abielupaar. Ette on nähtud ka võimalus määrata isikule mitu eestkostjat,
kui see on konkreetse juhtumi iseärasusi ja eestkostetava vajadusi silmas
pidades mõistlik.
7
www.sorainen.com
Eestkoste alaealise üle III
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Isiku saab eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul.
 Kui lapsele ei õnnestu leida sobivat füüsilisest või juriidilisest isikust
eestkostjat, on eestkostjaks tema hariliku viibimiskoha järgne KOV, mis
täidab eestkostja ülesandeid ka kuni eestkostja määramiseni.
 PKS näeb ette vanemate õiguse kujundada lapse elukorraldust ka pärast
oma surma ning määrata testamendiga eestkostja.
 Eestkostja kohustusteks on hoolitseda nii lapse isiku kui ka tema vara eest.
 Teatud tehingute tegemiseks, millega võib kaasneda suurem majanduslik
risk, vajab eestkostja kohtu nõusolekut
 Sellised nõusolekut vajavad tehingud olid loetletud ka 1995.a PKS-is,
2009.a seaduses on nimekirja lisatud täiendavaid tehinguid ning
täpsustatud nõusolekuta tehtud tehingute tagajärjed.
 Teatud juhtudel – kui sellega kaasneks huvide konflikt – ei saagi eestkostja
eestkostetavat esindada ning sellisteks tehinguteks määratakse lapsele
erieestkostja.
8
www.sorainen.com
Eestkoste alaealise üle IV
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Erinevalt varasemast õigusest ei too eestkostja staatus kaasa kohustust
lapse ülalpidamiseks, va kui eestkostjaks on määratud isik, kelle
ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-i teistest sätetest.
 Eestkostjal on lapse seadusliku esindajana õigus ja kohustus nõuda lapsele
elatist selleks kohustatud isikutelt.
 Kui eestkostja annab seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuseta
eestkostetavale ülalpidamist, läheb seaduse alusel üle eestkostetava
ülalpidamisnõue ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu.
 Eestkostjal ei ole reeglina õigust nõuda eestkostetavalt tasu oma
ülesannete täitmise eest.
 Seadus võimaldab siiski kohtul määrata eestkostjale tema ülesannete
täitmise eest tasu eestkostetava arvel, kui see on asjaolusid arvestades
mõistlik.
 Samuti saab eestkostja nõuda oma ülesannete täitmisel tehtud kulutuste
hüvitamist eestkostetava vara arvel.
9
www.sorainen.com
Täisealiste eestkoste
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Täisealiste eestkoste reformimise vajadus tingitud peamiselt uue TsÜS-i
jõustumisel muutunud teovõime kontseptsioonist, samuti aga ka
täisealiste eestkoste regulatsiooni praktilise rakendamise käigus
üleskerkinud probleemidest.
 TsÜS-i § 8 lõige 3 sätestab, et kui isikule on määratud eestkostja, siis
eeldatakse, et isiku teovõime on piiratud. Piiratud teovõimega isikute
tehtud tehingute tagajärjed sätestatakse TsÜS-i §-s 11.
 Eestkoste määramise eeldus: täisealine ei suuda vaimuhaiguse,
nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest
aru saada või neid juhtida.
 Uue PKS-i kohaselt võib täiskasvanule eestkoste määrata ainult nende
ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostjat ei määrata,
kui isiku huve saab kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude
abiliste kaudu.
 Täisealiste eestkostele kohalduvad lapse eestkoste kohta käivad sätted.
Siiski kehtivad mõned erisused: kohtu nõusolekut vajavate tehingute ning
eestkostja kohustuste täpsustamise osas.
10
www.sorainen.com
Erieestkoste

ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
Erieestkostja võib määrata peamisel kahel juhul.
1. Juhtudel, mil varasema õiguse kohaselt jäeti vanematele
nende õigused alles, kuid määrati lapsele ka eestkostja,
kuna “laps on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust
hoolitsusest”. Selle asemele tuli regulatsioon, mille kohaselt
on lapsele võimalik määrata piiratud ülesannetega
erieestkostja, samas jääb püsima lapse ja vanemate vaheline
õiguslik suhe ning kitsendatakse üksnes vanemate
esindusõigust teatud sfääris.
2. Juhtudel, kus eestkostja ise ei saa seadusest tulenevalt
teatud tehinguid teha (huvide konflikt).
11
www.sorainen.com
Kohtulik järelevalve I
 Järelevalve
tegevuses:
teostamine
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
väljendub
põhiliselt
kaht
liiki
 Eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmine:
seadus loetleb tehingud, mida eestkostja ei või eestkostetava
varaga teha ilma selleks eestkosteasutuselt eelnevat
nõusolekut saamata (nt kinnisvaratehingud).
 Eestkostja aruandluse kontrollimine: seaduse kohaselt peab
eestkostja oma tegevusest regulaarselt eestkosteasutusele
aru andma. Seejuures nõuab seadus iga-aastaste kirjalike
aruannete esitamist eestkostetava vara valitsemise kohta.
 Alaealisele eestkostja määramise menetlusele kohalduvad
TsMS-i §-id 554 jj, täisealise puhul TsMS-i §-id 520 jj.
12
www.sorainen.com
Kohtulik järelevalve II
ESTONIA LATVIA LITHUANIA BELARUS
 Kohtulik järelevalve peaks PKS-i eesmärkide kohaselt parandama
eestkostetava põhiõiguste kaitset, sh tema varaliste huvide kaitset.
 Varem toimus järelevalve eestkosteasutuste poolt, kus sageli ei
tööta juriidilisi teadmisi omavad isikud. Uus seadus peaks lõpetama
senise vastuolu, kus eestkosteasutused olid samal ajal nii
sotsiaalhoolekandeteenuse pakkujad kui ka eestkostjad ja
eestkostjate üle järelevalve teostajad, millega kaasnes teatud
situatsioonides huvide konflikt.
 Kaasneb kohtute töökoormuse kasv, kuna igal eestkostetaval peaks
olema “oma kohtunik”, kes tema eest eestkostja kaudu hoolitseb
 Küsitav on, kas kohtulik järelevalve hakkab efektiivselt tööle
olukorras, kus seda toetavad sotsiaalõiguslikud normid on
puudulikud ning süsteem alarahastatud.
13
www.sorainen.com
Tänan!
Urmas Volens, LL.M.
Tartu Ülikooli tsiviilõiguse lektor
Advokaadibüroo SORAINEN nõunik
[email protected]
Estonia
Latvia
Lithuania
Belarus
Pärnu mnt 15
Kr. Valdemāra iela 21
Jogailos 4
ul Nemiga 40
10141 Tallinn, Estonia
LV-1010 Riga, Latvia
LT-01116 Vilnius, Lithuania
220004 Minsk, Belarus
phone +372 6 400 900
phone +371 67 365 000
phone +370 52 685 040
phone
+375 17 306 2102
fax
fax
fax
fax
+375 17 306 2079
+372 6 400 901
[email protected]
14
+371 67 365 001
[email protected]
+370 52 685 041
[email protected]
[email protected]
www.sorainen.com