Transcript 4. Pohivara arv.Tur. 2012,2013

Materiaalne põhivara
Loengukonspekt
Rita Sikk
2012/2013
Materiaalne põhivara, mõisted (1)
• Materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte
kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või
halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada
pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
• Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise
ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise
tasu õiglane väärtus.
• Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara
võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja
samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema
kasuliku eluea lõppedes.
Materiaalne põhivara, mõisted (2)
• Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema
lõppväärtus
• Amortisatsioon (e. depretsiatsioon) on vara amortiseeritava
osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul.
• Kasulik eluiga on:
– periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt
kasutatakse; või
– tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte
antud vara kasutamisest saab.
• Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud
(amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega
«akumuleeritud amortisatsioon»).
Materiaalne põhivara, mõisted (3)
• Bilansiline (jääk)maksumus on netosumma, milles vara on
bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja
võimalikke allahindlusi).
• Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest
müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude
nüüdisväärtus.
• Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara õiglasest
väärtusest (miinus müügikulutused) või kasutusväärtusest.
Mat.põhivara on muuhulgas maa ja hooned (või osa hoonest)
ja nendega seotud õigused (näiteks hoonestusõigus), mida
ettevõte kasutab enda majandustegevuses ( tootmisel, teenuste
osutamisel või administratiivhoonena).
Materiaalne põhivara (4)
• Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad ka
ettevõtted, kelle põhiülesanne on teatud varade
säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid,
muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele
määratud varad.
• Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata bilansis (ei
kapitaliseerita) põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi
juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. (vt RTJ 5)
Ülesanne: 02.01.2011 osteti töömasin; ostukulud 30 000,
transport ja paigalduskulud 5000; masina tööiga on 8 aastat,
AS Meie kasutab seda 5 aastat, lootes 5 a.pärast müügist
saada 10 000. Leida: soet.maks, amortiseeritav osa,............
Materiaalse põhivara soetamine (1)
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema
soetusmaksumuses, mis koosneb (IAS 16.15–16):
- ostuhinnast (k.a tollimaks jm)
- soetamisega otseselt seotud kulutustest (vt RTJ 5); ja
- vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega
seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest.
Juhul kui materiaalse põhivara objekti eest tasutakse
pikemaajalise järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust. Vahet tasu
nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse
intressikuluna järelmaksu perioodi jooksul.
Materiaalse põhivara soetamine (2)
• Juhul kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu
(bartertehingu) teel mingi teise vara eest, loetakse saadud vara
soetusmaksumuseks tema õiglast väärtust (v.a vt RTJ 5)
• Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest
eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud
eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele
eraldi varaobjektidena (olulised varad), määrates neile eraldi
amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale.
• Edasi: kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused
Amortisatsiooni arvestus
• Materiaalse põhivara amortiseeritav osa kantakse kuluks
objekti kasuliku eluea jooksul v.a piiramata kasutuseaga
objektid (näiteks maa, püsiva väärtusega kunstiteosed,
muuseumi-eksponaadid ja raamatud), mida ei amortiseerita.
• Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte tema
väärtuse muutumist.
• Amortisatsiooniarvestuse viis ja meetodid on kirjas raamatupidamise sise-eeskirjas. Vähemoluliste üksikobjektide puhul
võib rakendada kogu varade grupile ühesuguseid
amort.määrasid.
• Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis
saamise hetkest.
Amortisatsioonimeetodid(1)
Lineaarne amort. meetod
• Lineaarse meetodi rakendamisel on
depretsiatsioonikulu konstantne. Perioodi amort.kulu
leidmiseks tuleb põhivara amortiseeritav osa jagada
põhivara kasutusajaga aastates.
Aasta amort.(depretsiatsiooni) summa=
(Soetusmaksum.-lõpetamismaksum)/ Kasulik eluiga
(aastad)
Rp : D Amort.kulu K Akumuleeritud kulum........
Amortisatsioonimeetodid(2)
Tegevusmahupõhine meetod
• Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel
amort.summa mida nimet. Amortisatsioonimääraks
(depreciation rate). See saadakse põhivara amorti-seeritava
summa ja kasuliku eluea (tm.üh) jagatisena.
1.Amort.määr=(Soetusmaksumus−lõppväärtus)/Eeldatav kasul.eluiga (tm.ühik)
2.Amort.kulu=Perioodi tegevusmaht •
amort.määraga.
See meetod eeldab tegevuste prognoosimist põhivarade lõikes.
Seda meetodit rakend. selliste põhivarade puhul, mida
kasutatakse ebaühtlaselt ja mille kasutamist võimalik mõõta.
Amortisatsioonimeetodid(3)
Kahekordselt alaneva jäägi meetod
• On kiirmaharvamismeetod (kiir...meetodid lähtuvad
eeldusest, et põhivara toob suuremat kasu töötamise
algaastatel). Kiirmahaarvamismeetodite kasutamisel
kantakse esimes(t)el aastal kuluks kõige suurem
summa ja viimasel aastal kõige väiksem summa.
1.Kahekordne lin. am.määr=(1/Vara kasut.aeg
aastates)•2
2. Amort summa =Am. määr • põhivara
jääkmaksumus
Amortisatsioonimeetodid(4)
Kasutusaastate järjenumbrite
summa meetod
Ka selle meetodi puhul on tegu kiirdepretsiatsiooniga
Amort.kulu=
[(Põhiv.kasul.eluiga+1)- A.jrk.nr/Kasutusaastate jrk
. numbrite summa]• Amortiseeritav summa
Meetodite võrdlus:
Amort.kulu on aastate lõikes eri meetodite puhul erinev,
kuid kokkuvõttes kantakse kuluks ühesugune summa.
Kasutatava amortisatsiooniarvestuse meetodi puhul on
tähtis, et saadavate tulude – kulude õiglane
kajastamine.
Materiaalse põhivara hindamised
• Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla
nende kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumuses (IAS 36).
• Igal bilansipäeval peab ettevõtte juhtkond kriitiliselt hindama,
kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele,
kui ja, siis viiakse läbi vara väärtuse test.
• Vara allahindluseks eksisteerib vajadus ainult juhul, kui nii
vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) kui vara
kasutusväärtus on väiksemad bilansilisest maksumusest.
• Kui vaja, tuleb järgmisel bil.päeval varasem allahindlus
tühistada ja vara bilansilist jääkmaksumust suurendada,
maksim. bilansiline jääkmaksumuseni , mis oleks kujunenud
Allahindluse tühistamine näidatakse kahjumi vähendamisena.
Materiaalse põhivara remont
• Remondil tehtud kulutused võiks jagada kaheks:
- Jooksvad kulutused, mis kajastatakse perioodikuludes
Näiteks: Aktsepteeritud kontorihoone hooldusremondi arve
2000 , k/m 400, kokku 2400
D Remondikulud (üldhalduskulud sk 2) 2 000
D K/M võlg 4 000 kr; K Võlg tarnijatele 24 000
- Parendustega seotud kulutused, mis lisatakse
põhivara soetusmaksumusele, kui nad osalevad tulevikus
majandusliku kasu tekitamisel. Näit: Aktsepteeritud
kontorihoone ümber-ehituse arve: 400 000 , km 80 000 ,
kokku 480 000
D Hooned (ehitised) 400 000, D k/m võlg 80 000; K Võlg ...