Katastriüksuste piirid ja piiriprobleemid, piirivaidluste lahendusvariandid

Tõnu Kägo Lääne regiooni juht Maa-ameti maakatastri osakond Kärdla 13.01.2012

Sissejuhatus ehk kogu tõde

• Piiride määrajaks on KOV (KTKKK § 3) • Piirimärgi paigaldamise õigus on

ainult

(KTKKK § 9 lg 1) maamõõtjal • Piirimärgi alalhoiukohustus on maa omanikel (AÕS § 128 lg 2) • Piirimärgi taastamise kulu kannab maaomanik (AõS § lg 3 ja § 129 lg 4) 128 Kärdla 13.01.2012

Maakatastri areng

• Maareform 1992 …2012... • 1998. a katastrikaart arvutisse (MicroStation). • MA k litsentsiomanikke (maamõõtjaid) on 425/254 • Vajadus uue maaregistri ja seaduse järgi Kärdla 13.01.2012

Katastriüksuste moodustamise viisid

Plaani või kaardimaterjali alusel: 1.

KOV määrab plaanil või kaardil maaüksuse piirid ja pindala.

(kirjalik nõusolek plaanil näidatud piiride ja pindalaga) 2.

Piiride määramise täpsuseks on kuni 2mm kaardil.

(Näiteks: M 1:10 000 → 2mm kaardil = 20m looduses) 3.

Pindala on ligilähedane.

kinnistusraamatus) (Sellekohane märge Kärdla 13.01.2012

Katastriüksuste moodustamise viisid

Mõõdistamise teel: 1.

Aerofotogeodeetiline mõõdistamine (AFG) = “linditöö”.

(Mõõdistatud on ainult joonepikkused, sisenurgad on mõõtmata, pindalad on ligilähedased) 2.

Suvalises koordinaatide süsteemis mõõdistamine. (Instrumentaalselt on mõõdistatud sisenurgad ja joonepikkused, seotud aluskardiga, kuju ja pindala täpne) 3. L EST koordinaatide süsteemis mõõdistamine. (Instrumentaalselt mõõdistatud, piiripunktid on seotud geodeetilise põhivõrguga, kõige täpsem asukoht, tänaseks ainuke lubatud mõõdistusviis ) Kärdla 13.01.2012

Mõõdistus-AFG-PLAK (%) Instrumentaalmõõdistus: • Käina ja Pühalepa 92% • Kõrgessaare 83% • Emmaste 72% • Kärdla 65% Aerofotogeodeetiline mõõdistus: • Pühalepa 3% • Kõrgessaare 2% • Käina ja Emmaste 1% Kärdla 13.01.2012

Plaani- ja kaardimaterjalil: • Kärdla 35% • Emmaste 27% • Kõrgessaare 15% • Käina 7% • Pühalepa 5%

Piirikiht maaregistris Kärdla 13.01.2012

Piirikiht Geoportaalis Kärdla 13.01.2012

Piiriprobleemide tekkimise põhjused

• ei ole järgitud asendiplaani • ei ole arvestatud naaberüksustega • samaaegne maamõõtmine • geodeetilised mõõdistusvead • maaomanike vähene huvi piirimärkide paigaldamisel ja säilitamisel Kärdla 13.01.2012

Piiriprobleemide tekkimise põhjused

• valesti taastatud piirimärgid • erinevatest mõõdistussüsteemidest tingitud vastuolulised piiriandmed • maaomanike teadmised piiridest maastikul erinevad katastriüksuse plaanil kujutatud piiridest • “käsitöö” ja igat sorti hävimised Kärdla 13.01.2012

Kärdla 13.01.2012

Piirimärkide taastamine

• • • • • Kinnisasja omanik peab tagama muuta ega ümber paigutada (AÕS piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke § 128 lg 2).

Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades (AÕS § 128 lg 3).

Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti (AÕS § võrdselt, kui seadusest, 129 lg 4) Piirimärkide taastamise aluseks on piiriprotokoll, katastriüksuse plaan ja varasematel mõõdistamistel saadud andmed . Piiride ja juhindutakse A ÕS § 128 ja 129 ning MaaKS § 15 piirimärkide taastamisel sätestatust (KTKKK § 7 lg 2).

Kehtiv seadus ei reguleeri piirimärgi taastamise dokumentatsiooni koostamist. Soovitame koostada kohta esitatava piirimärgi taastamise kohta protokolli.

Kärdla 13.01.2012

Maaüksuse piiride määramine

• Enne maaüksuse piiride tähistamist ja mõõtmist teeb maamõõtja maastikul kindlaks halduspiiride asukoha, kitsendust põhjustavate objektide olemasolu, samuti nii maaüksuse kui ka piirnevate katastriüksuste piiripunktide asukohad (KTKKK § 5 lg 1).

• Looduslikel või tehislikel maastikuobjektidel määratakse maaüksuse piir järgmiselt: – merel - üldjuhul katastri aluskaardil olevale rannajoonele – vähemalt 3 meetri laiusel vooluveekogul (välja arvatud riigi- ja munitsipaalomandis olevatel veekogudel) - veekogu telgjoonele – teel - teemaa servale (KTKKK § 5 lg 2).

Kärdla 13.01.2012

Piiride tähistamine maastikul

• Piirid maastikul tähistab maamõõtja asendiplaani või mõne muu piiride määramist sätestava dokumendi ning olemasolevate katastriüksuste plaanide ja piiriprotokollide alusel.

• Piiride tähistamisel tuleb maamõõtjal kindlaks teha varem paigaldatud piirimärkide olukord. Kui piirimärgid on kahjustatud või hävinenud, peab maamõõtja tähitud kirjaga informeerima katastriüksuse omanikku . Vajadusel tuleb kooskõlastatult asjasse puutuvate maaomanikega piirimärgid taastada. Piirimärkide taastamise aluseks on piiriprotokoll, katastriüksuse plaan ja varasematel mõõdistamistel saadud andmed. Piiri taastamisel juhindutakse AÕS § -des 128 ja 129 ning MaaKS § -s 15 sätestatust.

• Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel (MaaKatS § 20 lg 14).

Kärdla 13.01.2012

Piirimärgi paigaldamine

• Piiripunktide tähistamine maastikul - piirimärgid paigaldab ainult maamõõtja (KTKKK § 9 lg 1) • Piirimärgid paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav nii maaomanikule kui ka piirinaabritele (KTKKK § 9 lg 2) • Piirimärgi võib maaomaniku või muu õigustatud isiku kirjalikul taotlusel asetada maa alla või jätta paigaldamata (vajalikud on sidemed) Kärdla 13.01.2012

Nõuded piirimärgile

• raudkivi kaaluga vähemalt 80 kg, millesse on raiutud vähemalt 5 mm sügavune auk läbimõõduga 12 mm • metalltoru, puit- või betoonpost, mis on varustatud väljatõmbamist takistava ankru või tõkkega • asfaldinael või spetsiaalne seinamärk • ehitise nurk või tsenter • hajaasustusega aladel võib maaomanik või muu õigustatud isik, seal kus see on võimalik, ümbritseda maastikule paigaldatud piirimärgi 2 meetrise läbimõõduga kupitsaga. Kärdla 13.01.2012

Kärdla 13.01.2012

Kärdla 13.01.2012

Piirisihtide rajamine

• Maamõõtja juhendamisel kuni 2 m laiused. Piirisihtide rajamise korraldab maaomanik või muu õigustatud isik (KTKKK § 6 lg 1).

• Piirisihtide rajamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määrusega nr 106 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise korra” nõudeid (KTKKK § lg 3). 6 • Kui piirinaaber ei soovi piirisihi raiumist, võib piirisihi raiuda ühe maaomaniku maale. Kui piir kulgeb mööda kõverjoonelist looduslikku joonkontuuri (jõgi, oja jm.), siis piirisihti lahti ei raiuta. • AÕS § 150 sätestab, et piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.

Kärdla 13.01.2012

Piiriprobleemide lahendused

• Piirimärk on hävinenud, ümber paigutatud või ei ole seda mõõdistuse käigus paigaldatud. Piirimärkide rikkumine, hävitamine ja omavoliline teisaldamine on karistusseadustikust (KarS § 371) tulenev väärteoasi, mida menetletakse teo toimepanemise koha järgi. • Maaomanik vastutab piirimärgi alalhoiu eest (AÕS § 128 lg 2). Piirimärkide taastamine toimub maaomaniku tahtel ja seda finantseerib maaomanik kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

• Kui tekib kahtlus või selgub, et piirandmed on vastuolulised, tuleks kontrollmõõdistamise teostamiseks pöörduda litsentseeritud maamõõtja (vajadusel Maa ameti) poole ja piiride kindlaksmääramise toimingu läbiviimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole (MaaKS § 3 lg 1 ning § 15 lg 1).

Kärdla 13.01.2012

Maa-ameti roll piiriprobleemide lahendamisel

• Maa-amet ei lahenda piirivaidlusi ega taasta puuduvaid piirimärke • teostame kontrollmõõdistamisi ja analüüsi • teeme ettepanekuid, anname soovitusi • kirjalikud kontrollimise selgitustaotlused • erapooletu ekspert.

Kärdla 13.01.2012

nõudeid või

Piiride kindlaksmääramine 1 • Maaomanikud võivad piiriprobleemi ilmnemisel ise piiride kulgemise kokku leppida. Kokkuleppe kinnituseks tuleb katastripidajale koos uute mõõdistusandmetega esitada kirjalikult vormistatud kokkulepe ja selgitav joonis, mis on kõigi asjaosaliste poolt allkirjadega kinnitatud. Juhul, kui kokkuleppe tulemusena piir maastikul muutub, peab kokkulepe olema notariaalselt kinnitatud. Kirjalikult vormistatud kokkulepe on maastikul piiride tähistamise ja uue mõõdistamise aluseks. • Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb algatada maakorraldustoiming piiride kindlaksmääramiseks, mille läbiviimiseks tuleb pöörduda KOV-i ja maamõõtja poole.

• Maakorraldusseaduse (MaaKS) • MaaKS • MaaKS § § § 3 lg 1 kohaselt kuulub maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil KOV-i pädevusse.

4 lõike 1 kohaselt on maakorralduse läbiviija vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik.

15 alusel teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku taotlusel.

Kärdla 13.01.2012

Piiride kindlaksmääramine 2 • Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel (MaaKS § 15 lg 1).

• AÕS § 129 lg 1 kohaselt peab k innisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.

• Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa (AÕS § 129 lg 2). • MaaKS § 10 lõikest 5 tulenevalt määrab maakorralduse läbiviija (vastavat litsentsi omav isik) kinnisasjade vahelised piirid looduses ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku. • Katastriüksuse toimikute koostamiseks taastab/paigaldab maamõõtja piirimärgid piiride kindlaksmääramise käigus kokkulepitud asukohtadesse. Kärdla 13.01.2012

Piiride kindlaksmääramine 3 • Piiride kindlaksmääramise tulemuste kohta esitab maamõõtja või KOV katastripidajale ülevaate, mis tulemuseni piiride kindlaksmääramisel jõuti ja kirjeldatakse kokkulepitud piiride asukohti ning lisatakse koostatud maakorralduskava või maaomanike vaheline kokkulepe. • Vastavalt kinnistusraamatuseaduse kinnistusosakonnale. § 13 lõikele 4 tuleb katastripidajale esitada omaniku ja puudutatud isiku(te) nõusolek andmete parandamiseks kinnistusregistris, nõusoleku edastab katastripidaja NB! Sobib ka digiallkiri.

• Piiri kindlaksmääramise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtuotsusest või tehingust ei tulene teisiti (AÕS § 129 lg 4). MaaKS § 6 sätestab, et maakorraldust finantseerib kinnisasja omanik, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. • Katastripidaja saab katastriüksuste piiriandmete muutmist (parandamist) teostada ainult siis, kui talle on esitatud kõigi maakorraldustoimingutes osalenud katastriüksuste omanike ja puudutatud isikute kirjalikud nõusolekud ning vajadusel katastriüksuste uued mõõdistusandmed.

Kärdla 13.01.2012

Kõige lõpuks…

• • • • Tähistage oma katastriüksuste piirid looduses

+ kupits!

Tähistamata piirimärk või piirimärk maa alla Kasutage parimate maamõõtjate teenust Katastriväljundid saate kohalikust katastribüroost

Kõige–kõige lõpuks…

• Kui piiride kindlaksmääramise toimingu käigus kokkuleppele ei jõuta ja osapooled ei nõustu toimingut läbi viinud isiku seisukohtadega, saab oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

Kärdla 13.01.2012

Kärdla 13.01.2012

Kärdla 13.01.2012

Tänan Teid kuulamast [email protected]

Tel 6750 845