Transcript Keskonnaharidus Eestis

Keskonnaharidus Eestis
Maris Kivistik
Keskkonnaamet
Jõhvi 21.01.2015
Narva 22.01.2015
LOODUSHARIDUS
KESKKONNAHARIDUS
SÄÄSTVAT ARENGUT
TOETAV HARIDUS
Haridus- ja Teadusministeeriumi roll
 Üldhariduse riiklikud õppekavad
 Läbiv teema: “Keskkond”, alates 1996,
alates 2002 „Keskkond ja jätkusuutlik
areng“.
 Koolieelse lasteasutuse riiklikus
õppekavas valdkond “Mina ja keskkond”
 uues õppekavas rõhk uurimuslikul
lähenemisel, erinevate õpikeskkondade
kasutamisel –
keskkonnahariduskeskused, ettevõtted,
muuseumid jne.
Keskkonnaministeeriumi (KeM) roll
• Koordineerib keskkonnateadlikkuse alast tegevust KeM haldusalas
• Korraldab KIKi keskkonnateadlikkuse projektide hindamist
• Kavandab aasta prioriteetsed teavitusteemad
2015 a teemad :
1. Säästev tarbimine – kuidas igapäevaselt tarbida nii, et ei tekiks jäätmeid ja
ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike;
2. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus – millised on suurimad ohud
elurikkusele ning kuidas vähenenud elurikkus meid mõjutab, milles seisneb
looduskaitse olemus ja mida annavad meile ökosüsteemiteenused ehk looduse
hüved (fotosüntees, mullateke, tolmeldamine, toit, puhas vesi, puit,
lõõgastumine jpm);
3. Aasta lind 2015 - viu;
4. Aasta loom 2015 – metssiga.
KeM ja HTM-i ühise tegevuse memorandum
• 2005. aastal allkirjastasid keskkonnaminister ning haridus- ja teadusminister „Ühise
tegevuse memorandumi“, mille eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada
vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik.
• 2006.a koostati keskkonnahariduse kontseptsioon, millel oli 5 eesmärki:
1. Keskkonnaharidus on ühiskonnas väärtustatud.
2. Keskkonnahariduse rõhuasetusi muudetakse vastavalt vajadustele õigusaktide,
strateegiliste dokumentide ning eelarvete abil.
3. Eesti on korraldanud keskkonnahariduse omandamise võimalused viisil, mis on
kooskõlas rahvusvaheliselt võetud kohustustega, Eesti strateegiate ja õigusaktidega.
4. Igal eagrupil on võimalus saada talle vajalikku keskkonnahariduslikku teavet ja
kujundada säästva eluviisi kujunemiseks vajalikud oskuses, hoiakud ja käitumisnormid.
5. Keskkond ja säästev areng on kõikide haridustasandite kohustuslikuks komponendiks.
Algatajaks oli Ivar Puura
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
• RMK tegevusvaldkonnad on:
• metsahaldus
• metsamajandus
• Puiduturustus
• taimla- ja seemnemajandus
• loodushoid ja puhkemajandus:
RMK pakub liikumisvõimalusi 13 puhkealal, 5 rahvusvapargis ja 40 kaitsealal.
18 looduskeskuses pakutakse loodushariduslikke programme ja
korraldatakse üritusi, antakse infot looduses liikumise võimaluste kohta.
Eesti Loodusmuuseum
• Eesti loodusväärtusi tutvustav püsinäitus
• Muuseumitunnid
• Öökulli akadeemia
• Loodusõhtud, teemapäevad
• Ajutised näitused: Tempo ja rütm. Südamelöögist kosmiliste tsükliteni
• http://www.loodusmuuseum.ee/
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna
tegevusvaldkonnad
• Õppeprogrammide läbiviimine koolidele ja lasteaedadele:
www.keskkonnaharidus.ee
• Keskkonnateemaliste infopäevade, loodusõhtute, matkade ja teiste
tegevuste läbiviimine, et tõsta osalejate keskkonnateadlikkust.
• Info- ja õppematerjalide koostamine
• Keskkonnahariduse maakondlike ümarlaudade koordineerimine
www.keskkonnaharidus.ee
Keskkonnaharidust pakkuvate keskuste võrgustik
• Portaalis keskkonnaharidus.ee leitavad ligi 100 erinevat
keskust/asutust/organisatsiooni, kes pakuvad keskkonnahariduslikke
tegevusi
• Sellest Keskkonnaministeeriumi haldusalas 35 keskust
• 65 keskust MTÜ-de, sihtasutuste, ülikoolide ja kohalike omavalitsuste
halduses
• Keskkonnahariduse võrgustiku uuring 2011 a,
http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/esfprogramm-keskkonnahariduse-arendamine/uuringud-5/
Kohalike omavalitsuste hallatavad
keskused
Loodusmajad alates 1950’ aastatest
• Tartu Loodusmaja
• Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus
• Nõmme Loodusmaja
•
•
•
•
Tallinna Huvikeskuses“Kullo” loodusring
Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus;
Tallinna Botaanikaaed
Aegna loodusmaja
Mittetulundusühingud ja sihtasutused
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Eestimaa Looduse Fond (ELF)
Roheline Liikumine
Teaduskeskus Ahhaa
Ornitoloogiaühing
Studio Viridis Loodusharidus/Muraste Looduskool
Peipsi Koostöö Keskus
Silma Õpikoda
Energia Avastuskeskus
Jääaja Keskus
Palupõhja looduskool
Ülikoolide juures tegutsevad keskused
• Tartu Ülikooli loodusmuuseum/botaanikaaed
• Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
• TTÜ Särghaua õppekeskus Pärnumaal- avati novembris!
• Eesti Maaülikooli Võrtsjärve Õppekeskus- kalandus
Euroopa Sotsiaalfondi programmi
„Keskkonnahariduse arendamine“
tegevused
1. Keskkonnahariduse portaali www.keskkonnaharidus.ee
arendamine ja keskkonnahariduslehe väljaandmine
2. Keskkonnahariduse alased uuringud
3. Õpetajate ja keskkonnahariduse spetsialistide
täiendkoolitus
4. Õppematerjalide ja –vahendite väljatöötamine
5. Võrgustikukoostöö arendamine- regionaalsed
konverentsid, infopäevad, ümarlauad, 22.24.04.rahvusvaheline säästva arengu hariduse konverents
6. Üldsuse teavitamine – säästva arengu põhimõtteid
tutvustavad TV- ja raadiosaated
Tunnustussüsteem Keskkonnakäpp
www.keskkonnatunnustused.ee
• Keskkonnasõbraliku haridustegevuse tunnustus
• Eesmärk on tõsta esile haridusasutusi, õpetajaid ja klassikollektiive
ning mitteformaalse keskkonnahariduse keskusi ja looduskoole
tulemusliku tegevuse eest keskkonnateadlikkuse suurendamisel ja
jätkusuutlikku arengut toetavate väärtushinnangute ning hoiakute
kujundamisel
• Kokku jagatakse kuni 26 auhinda, viis auhinda igas kategoorias ning
eriauhind, mis selgub rahvahääletusel FB-s
• 2014 a laekus 187 ettepanekut
Säästvat arengut propageerivad TV ja
raadiosaated 2012- 2015
Vikerraadios
esmaspäeviti kl 10.05
saade Ökoskoop
ETV-s reedeti kl 19.30
telesaade
“Mõistlik või mõttetu”
Õppevahendid
keskkonnahariduskeskustele
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
Lotte mängupliiats (Digital Learning Systems OÜ);
Rannaniidukohver (Sooprojekt OÜ);
Savimaja (Equilibre MTÜ);
Õiglane kaubandus (Pult OÜ);
Kus on mõistlik elada? (Pult OÜ)
E-Loodus (5D Vision OÜ): e-lahendus internetis
Avastusrada (TLÜ): e-lahendus internetis
Keskkonnakompass (SA Roheline Maakond): elahendus internetis
Koolitused looduskeskuste töötajatele 10.11.02.Palmses, Lahemaa RP keskuses
Töötajate arv mitteformaalses
keskkonnahariduses
Keskkonnahariduse alal töötajaid/ spetsialiste, sh osalise tööajaga 2013
120
396
KeM
Muud keskused
Õppeprogrammide pakkumine vs tegelik
vajadus
Õppeprogrammil osalenud õpilasi 2013 a
Muud KH pakkujad
35005
KeM haldusala
74311
Õpilasi kokku: lasteaed+ üldhariduskool
209151
0
50000
100000
150000
200000
250000
Kokkuvõte ja väljakutsed
1. Riigis olemas mitmekülgsed võimalused keskkonnahariduse edendamiseks:
uuenenud keskused, kvalifitseeritud töötajad, väljatöötatud programmid, ühtne
andmebaas
2. Riiklik õppekava toetab keskuste külastamist- see on õppetöö osa, mitte
meelelahutus
3. Võimalus taotleda raha keskkonnateadlikkuse alasteks tegevustest KIKist
4. Vajalik oleks õppeprogrammide info ühtlustamine keskkonnahariduse
portaalis
5. Õppeprogrammide kvaliteedi tõstmine: tagasiside kogumine
haridusasutustelt õppeprogrammide kohta, selle analüüs ja arvestamine
programmide teemadevalikul ja läbiviimisel.
6. Selgitustöö KOVidele ja koolijuhtidele keskkonnahariduslike projektide
võimalustest
7. Maakondlikud ühisprojektid ümarlaudade tegevuse tulemusena: Põlva,
Võru, Valga, Viljandi, Saaremaa, Läänemaa
Aitäh!
[email protected]
Tel 5183249