Transcript 11. kl stiilivead ja parandusmärgid

STIILIVEAD ja
PARANDUSMÄRGID
Merle Sulg
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium
2010
A←→M – ainsus ja mitmus ei ole
kooskõlas
• Inimesed streigivad. Ta tahab rohkem palka.
O←→M – olevik ja minevik ei ole
kooskõlas
• Astudes uksest sisse, istus poiss diivanile.
I←→U – isikuline ja
umbisikuline tegumood ei ole
kooskõlas
• Õpilased kirjutavad. Täna tehakse tõsiselt
tööd.
U? – põhjendamatu
umbisikulisus
Eile toimus rebaste ristimine abiturientide
poolt.
SJ - sissejuhatus
SJ avab teema, seletab lahti põhimõisted –
võtmesõnad ja jõuab, liikudes üldiselt
üksikasjalikule, selge, täpse teemakohase
probleemi (?) või väiteni (.), mis on soovitatavalt
ühelauseline.
LS ei arenda teemat, ei paku infot ega too mängu
uusi mõtteid. Samuti ei tohi jätta n-ö otsi lahti.
SJ on A4-formaadis ja käsitsi kirjutatuna 10-12 rida
pikk.
LS - lõppsõna
LS on sama pikk kui sissejuhatus.
LS üldistab ja järeldab eelkirjutatu põhjal,
mitte ei korda varasemaid mõtteid üle, ning
jõuab, liikudes taas üksikasjalikult üldisele,
selge teemakohase järelduseni.
LS ei arenda teemat, ei paku infot ega too
mängu uusi mõtteid. Samuti ei tohi jatta n-ö
otsi lahti.
SJ – vale või sobimatu sõnajärg
Muidugi plaanin ka raamatuid lugeda, mis
mulle meeldivad ja kust ei puudu ka
põnevus.
√PS – (põhi)sõna puudu
• Mulle meeldivad sinised toonid ja oranžid√.
Ö2 – öeldis vales kohas
• Hommikuti √ lapsed kooli lähevad.
½ L - ainult kõrvallause, poolik
lause, väljajätteline lause
• Kui ma vaid teaks.
• Täna pool neli.
TE – tarbetu eitus, topelteitus
• Täna ei hilinenud mitte keegi tundi.
TA – tarbetu asesõna
• Minu ema noomis täna minu venda oma
sõprade ees.
TM – topeltmäärsõna
• Kõpus paistab igapäevaselt ja aastaringselt
päike.
• Vasta koheselt! (kohe + ne (se) +lt)
• Kui tund saab läbi, siis võime puhata ja
mängida.
TM – topeltmitmus, tarbetu
mitmus
• Inimesed riskisid oma eludega.
• Õpetaja kiitis poisse, kellede essee võitis
maakonna võistluse.
• Igaüks õpib omadest vigadest.
• Enamikkudele oli tekst arusaamatu.
TS – tarbetu sidesõna (eriti
pealause alguses)
Kuid kas see on tõesti nii?
VT – sõna vales tähenduses
• Oota, ma ennem mõtlen!
EA – ebamäärane, ebatäpne
asendus
• Andres istub mu ees, kelle vanaema elab
Põlvas.
LP – lausepiir (uus lause algab
sõnaga, millega eelmine lõpeb)
• Klassis on mul sõbrad. Sõbrad on väga
tähtsad.
X - sõnakordus
KL – tarbetu käändelõpp,
abisõna käändelõpu tähenduses
• Igaüks õpib omadest vigadest.
• Ilma vasakule vaatamata pole arukas üle
sõidutee minna.
• Homme plaanime koos sõpradega kinno
minna.
A! – liiga absoluutne üldistus
• Kõikidele meeldib Runneli luule.
TR - topeltrõhk
• Samuti ei tea ma ka veel klassiõhtustki
midagi.
HS – halb stiil või sõnavalik,
tühisõnalisus
• Tahan elada täisväärtuslikku elu üks päev
korraga, sest igaüks on oma õnne sepp.
MV – nimisõnalisus, minevorm sisuka tegusõna asemel
• Sõnastamise harjutamine ja lugemine on
hea kirjandi kirjutamise eeldus.
HO – hakkab olema abil
moodustatav tulevik
• Veerandi lõpus hakkab mul raske olema.
SO - saab olema abil
moodustatav tulevik
• Meil saab olema mitu kontrolltööd ja testi.
KK – kõnekeelsus
• Kõigepealt lähen trenni, siis kunstikasse.
SS – sina-stiil
• Pärast alles saad sa aru, mida valesti tegid.
F! - faktiviga
• Sophoklese jutt „Oidipus“
• Inimesel on 30 hammast.
K! – kirjutatava kommentaar
• Lõpetuseks tahan öelda, et nagu ma eespool
mainisin …
• Julgen väita, et noored ei ole hukas.
Edu stilistilisel tõusuteel!