PAKKER AVIO LENNUKOOL TERE TULEMAST!

SEMINAR

28/04/2012

Tuletame meelde …  VFR lennureegleid  Raadiosidet  Mida uut toimunud ja mis tulekul?

VFR-lende võib sooritada ilmatingimustes, mil nii faktiline kui ka prognoositav nähtavus lennul ja vahemaa pilvedeni lähte- ja sihtlennuväljal ning lennumarsruudil (piirkonnas) ei ole väiksemad, kui on toodud EV Lennureeglites.

Lendudel kestusega kuni 2 tundi võib juhinduda faktilisest ilmast lähte- ja sihtlennuväljal.

VFR-lennud ei või startida

oleval lennuväljal ega liituda sellise lennuvälja lennuväljaringiga ning siseneda lennuväljaliikluse tsooni

päeval

, kui: ja

maanduda lähialas

1) pilvisuse kõrgus on väiksem kui 450 m (1500 jalga) või 2) nähtavus maal on väiksem kui 5 km .

VFR-lennud ei või startida

oleval lennuväljal ega liituda sellise lennuvälja lennuväljaringiga ning siseneda lennuväljaliikluse tsooni

öösel

, kui: ja

maanduda lähialas

1) pilvisuse kõrgus on väiksem kui

600 m (2000 jalga)

või 2) nähtavus maal on väiksem kui

8 km

.

Eri-VFR-lendude suhtes kehtivad järgmised nõuded: 1) nähtavus maal peab olema vähemalt ja vähemalt

3 km

allpool pilvi.

1,5 km

päeval öösel ning pilvisus peab võimaldama lennata minimaalsel lubatud lennukõrgusel selgelt

NB!!

2) eri-VFR lendu ei või alustada enne, kui planeeritava lennu piirkonnas faktiline ja prognoositav nähtavus on 3 km või suurem .

Eri-VFR-lennud hajutatakse IFR-lendudest ja teistest eri-VFR-lendudest.

VMC miinimumid päeval kontrollimata õhuruumis nähtavus vähemalt

5 km

ja

selgelt allpool pilvi

ja

silmside maa- või veepinnaga

VFR-lennud öösel VFR-lende võib sooritada öösel väljaspool lähiala :

1) olenemata õhuruumi klassist, kui nähtavus lennul on 8 km või enam , välja arvatud punktis 3 märgitud juhtumid ja 2) kui pilve alapiir on kui 600 m (2000 jalga) või kõrgemal , välja arvatud punktis 3 märgitud juhtumid; 3)

mittekontrollitava lennuvälja lennuväljaringil

, kui nähtavus maal on 5 km või enam ja pilvisus võimaldab lennata minimaalsel lubatud lennukõrgusel selgelt allpool pilvi. Lennuväljaga peab olema silmside!

Selgitus: õhuruumiklassis G ja G+:

* Ärilisel eesmärgil teostatavatel lendudel võib A- ja B kategooria lennukeid käitada nähtavusega mitte alla 3000 m Lennuameti loal ning tingimusel, et antud olukorras on muu lennuliikluse kohtamise võimalus väike (näiteks väikese liiklustihedusega piirkonnad, või lennutöödel kasutatavatel madalatel kõrgustel) ning instrumentaalkiirus (IAS) on 260 km/h (140 sõlme) või väiksem.

Ärilisel eesmärgil teostatavatel lendudel võib koptereid käitada nähtavusega mitte alla 1500 m (lühiajaliselt mitte alla 800 m) päeval ja mitte alla 2000 m öösel Lennuameti loal ning tingimusel, et antud olukorras on muu lennuliikluse kohtamise võimalus väike ning instrumentaalkiirus (IAS) on 260 km/h (140 sõlme) või väiksem.



Minimaalsed VFR-lennukõrgused

VFR-lende ei või sooritada: 1) tihedasti asustatud elamispiirkondade ja rahvakogunemiste kohal madalamal kui 300 m (1000 jala) kõrgusel arvates õhusõidukist 600 m raadiuses olevast kõrgeimast takistusest; 2) väljaspool punktis 1 nimetatud piirkondi päeval madalamal kui 150 m (500 jala) ning öösel madalamal kui 300 m (1000 jala) kõrgusel maa- või veepinnast.

Lõike 1 ja 2 nõuded ei kehti juhul, kui stardi või maandumisega seonduvalt tuleb lennata madalamalt või kui Lennuamet on andnud loa teistmoodi toimida.

Minimaalsed VFR-lennukõrgused

Otsimis- ja päästetöödel, samuti vältimatu meditsiinilise kiirabi lendude korral võivad kopterite lennukõrgused olla väiksemad, tingimustel et: - kopter on sertifitseeritud instrumentaallendudeks ning - lennumeeskond omab instrumentaallennu pädevust, - kuid mitte väiksemad kui päeval 30 m (100 jalga) ja öösel 100 m (330 jalga) veepinnast ning - päeval 60 m (200 jalga) ja öösel 150 m (500 jalga) maapinnast.



Minimaalsed VFR-lennukõrgused

Kui lennuohutusest tingituna ei tulene teisiti, ei tohi alustada pööret väljumiseks või lõpetada pööret finaali: - lennukitel madalamal kui 100 m (330 jalga) ja - kopteritel madalamal kui 30 m (100 jalga) maa- või veepinnast.



VFR-reisilennukõrgused

Lennates VFR-reisilendude horisontaallennuosal kõrgemal kui 900 m (3000 jalga) maa- või veepinnast tuleb järgida Lennureeglite lisas 3 toodud tabeli osas «VFR-lennud» toodud lennusuundadele vastavaid reisilennukõrgusi.

Õhuruumi klassides B ja C tuleb järgida eespool nimetatud tabeli osas «IFR-lennud» toodud lennusuundadele vastavaid reisilennukõrgusi.

 Kontrollitav õhuruum (Controlled airspace)  Piiritletud õhuruum, kus toimub lennujuhtimine vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile. Kontrollitav õhuruum hõlmab ATS-õhuruume A, B,

C, D

ja E.

 Seega kogu liiklemine kontrollitavas õhuruumis põhineb lennujuhtimisüksuse loal.

Näiteks, selleks, et startida või maanduda peab lennujuhtimisüksuselt raadioteel loa küsima ja kui luba saadakse, alles siis võib sellele vastavat operatsiooni sooritada.

Õhuruumiklassis G+ (

AFIS-tsoonid; AFIS - Aerodrome Flight Information Service

) antakse lennuvälja lennuinfoteenindust.

See tähendab, et piloot ei pea AFIS-tsoonis lennates selleks luba küsima nagu see on kontrollitava õhuruumi puhul. Siin piloot annab informatsiooni oma kavatsetava tegevuse kohta (start, mandumine, sisenemine ja väljumine tsoonist jne) lennuvälja lennuinfoteeninduse informaatorile ning informaator omakorda edastab infot piloodile meteoroloogiliste tingimuste, raja ja mõjutava liikluse kohta oma vastutusalas ning vajadusel ka nõuandeid liiklusohu vältimiseks.

Eestis asuvad AFIS lennuväljad Pärnus ja Kärdlas .

G CTA C CTA C ACC LÄÄS (WEST) ACC IDA (EAST) FL 660 FL 95 TMA D / (G) EEKE TMA D / (G) EETU GND 1500 FT MSL CTR D / (G) FL 95 G EETN APP 3500 FT TMA C EETN APP 1700 FT MSL CTR C EETN TWR FL 95 G FIZ G+ / (G) EEPU EEKA

Lennuliiklusteenindust andvad üksused



Lähilennujuhtimisüksus

kutsung

TORN / TOWER



Lähenemislennujuhtimisüksus

kutsung

LÄHENEMINE / APPROACH

Tallinna lähenemislennujuhtimine RADAR



Piirkondlik lennujuhtimiskeskus

kutsung

KONTROLL / CONTROL

Lennud riigipiirist kuni 5 km kaugusel

 Riigi julgeoleku tagamise huvides tohib

riigipiirist kuni 5 km (2,7 NM) kaugusel

maismaa, Peipsi, Lämmi-, Pihkva järve, Narva jõe, Narva veehoidla ning Soome lahe kohal koordinaatides 592830N 280260E – 593530N 274200E – 593780N 265470E – 595630N 262640E

lennata ainult kõrgemal kui 1000 jalga (300 m) keskmisest merepinnast.  Kui lend suundub Eesti–Vene kontrolljoonele või Eesti–Läti maismaapiirile lähemale kui 5 km (2,7 NM) mittekontrollitavas õhuruumis, tuleb lennuplaan esitada vähemalt 60 minutit enne lendu, tehes väljale 18 (RMK) märke «piir».



Lennuplaan

on õhusõiduki kavandatava lennu või lennu osa kohta ATS-üksusele esitatav vastavasisuline teade.

Lennuplaan edastatakse kas kirjalikult vastavale ATS üksusele või suuliselt raadio teel. Lennuplaan tuleb esitada vähemalt 60 minutit enne planeeritavat väljalendu (

ETD – Estimated Time of Departure

), kas kirjalikult või telefoni teel.

Kui lennuõpilane sooritab soololendu, peab see olema ära näidatud lennuplaanis «märkuste» väljal: (

RMK/SOLO TRG

).

Suuliselt edastatav lennuplaan peab sisaldama alljärgnevat informatsiooni:           õhusõiduki kutsung õhusõiduki tüüp lennureeglid (näiteks VFR) marsruut inimeste arv pardal kütuse ajaline jääk arvestuslik aeg järgmises marsruudile jääva kohustusliku ettekande punkti ületamisel ( ETO Estimated

Time Over

) või arvestuslik aeg sihtlennuvälja kohale jõudmisel kõrgus ja kasutatav QNH muu lennuohutuse seisukohalt oluline informatsioon kapteni nimi

Oluline on lennuplaani sulgemine kui maandutakse lennuväljale, kus puudub lennuliiklusteeninduse üksus. Sel juhul tuleb juba lennuplaani märkida: kus , millal ja kuidas toimub lennuplaani sulgemine. RMK/FPL CLD TO EETN APP OVER EERA RMK/FPL CLD BY PHONE TO EETN SUP …

Õhusõiduki saabumisteade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) õhusõiduki tunnus 2) lähtelennuväli 3) sihtlennuväli (erineb lennuplaanist) 4) saabumislennuväli 5) maandumisaeg.

Tallinna vahetuse vanem (+372

) 6258 254

Meeles tuleb pidada!

Kui 30 minuti jooksul peale arvestuslikku saabumisaega ( ETA Estimated Time of Arrival ) ei ole maandunud lennukist teateid, alustatakse häireteenindust, mis tähendab, et päästeteenistusi teavitatakse tõenäoliselt õnnetusse sattunud õhusõidukist ja alustatakse otsinguid.

 VFR-marsruutlennud peavad järgima reisilennukõrguste tabeli osas “VFR-lennud” toodud kõrgusi, lennates kõrgemal kui 3000 jalga maa- või veepinnast .

VFR kõrgused näiteks: 3500 jalga; 4500 jalga; FL75

 Õhuruumides B (

Eesti FIR-is puudub

) ja

C

peavad VFR-lennud järgima reisilennukõrguste tabeli osas “IFR-lennud” toodud magnetlennusuundadele vastavaid kõrgusi.

Õhuruumis C kõrgused näiteks: 4000 jalga; 5000 jalga; FL70

Kindlate punktidega määratud marsruudil tuleb asukohateateid edastada iga määratud kohustusliku ettekandepunkti kohal või pärast selle ületamist niipea kui võimalik. Asukohateade peab sisaldama: a) õhusõiduki tunnust; b) asukohta; c) aega (ETO) vajadusel; d) lennukõrgust ning juhul, kui õhusõiduk ei ole horisontaallennul, siis läbitav lennukõrgus ja lubatud lennukõrguse) järgmist ettekandepunkti ja selle arvestuslik ületamise aeg.

§ 29. Nõuded õhusõiduki käitamisele lennuväljal ja selle läheduses (1) Õhusõiduki käitamisel lennuväljal või selle läheduses tuleb:

1) kokkupõrgete vältimiseks jälgida lennuväljaliiklust; 2) sujuvalt liituda teiste õhusõidukite liikumisega või hoida sellest eemale;

3) kõik maandumiseelsed ja stardijärgsed pöörded sooritada vasak poolsetena, kui ei ole määratud teisiti; ???

4) maanduda ja startida vastu tuult, kui lennuohutuse huvides,

radade asendi või teiste liikluses osalejate tõttu ei ole muu suuna kasutamine õigem; 5) kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis pidada kahepoolset raadiosidet vastava ATS-üksusega järgides seejuures lennunduse raadioside reegleid.

Lennunduse raadioside reeglid Kehtestatud 08/03/2011 Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 20 . Leiad tervikteksti ka: www.ecaa.ee

/määrused/lennutegevus

Side ajad: Lennu ajal peab õhusõiduk kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis olema pidevas kahepoolses raadiosides vastava lennuliiklusteenust osutava üksusega.

Eestis mittekontrollitavas õhuruumis (klass G) ei pea kahepoolset raadiosidet pidama päevasel ajal VFR-lendudel.

Raadioside nõue

Kui ei olda sides teise ATS-üksusega, peab iga, Tallinna lennuinfopiirkonnas väljaspool kontrollitavat õhuruumi marsruudietapil 900 m (3000 ft) MSL kõrgusel või kõrgemal , IFR ja öist VFR lendu sooritav õhusõiduk: looma kahepoolse raadioside Tallinna Piirkondliku Lennujuhtimiskeskusega; ja kandma ette asukoha sarnaselt kontrollitava lennuga.

Raadioside nõue Kui ei olda sides teise ATS-üksusega, peab iga, Tallinna lennuinfopiirkonnas väljaspool kontrollitavat õhuruumi marsruudietapil madalamal kui 900 m (3000 ft) MSL , IFR ja öist VFR lendu sooritav õhusõiduk: jääma kuuldele Tallinna Piirkondliku Lennujuhtimiskeskuse sagedusel; ja kandma ette asukoha Tallinna Piirkondlikule Lennujuhtimiskeskusele viimase nõudmisel .

Marsruutlend – lend lähtelennuväljast kuni 28 km (14 NM) kaugusele või enam.



Raadioside katkemine

Visuaallennuilma (VMC) tingimustel kontrollitavat lendu sooritav raadiosideta õhusõiduk peab:     valima transpondri koodi 7600; jätkama visuaallendu; maanduma lähimal sobival lennuväljal ja kasutades käepäraseid vahendeid teatama võimalikult kiiresti maandumisest vastavale ATS organile.

Kas on meeles

QDM

ja

QDR

?

Soovitused lennuväljale lähenedes side katkemisel: 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

Edasta asukohateateid tagasisideta, näiteks: “EDASTAN TAGASISIDETA VASTUVÕTJA RIKKE TÕTTU” Tee end võimalikult nähtavaks!

Võimalusel ühine lennuväljaringiga torni traaversil Jälgi valgussignaale tornilt Ole tähelepanelik muu liikluse suhtes Peale maandumist vabasta rada sinust ettepoole jäävale esimesele vabale ruleerimisteele ja jää ootama saateautot “FOLLOW ME” Järgne saateautole

Õhusõidukile suunatud valgussignaal Pidev roheline Pidev punane V V V i i i l l l k k k u u u v v v punane r p v o u a l h n g e a e l i n Pürotehniline n e e Õhus olev õhusõiduk Maal olev õhusõiduk

Luban maanduda Luban startida Anna teed teisele õhusõidukile ja jätka ringlendu Pöördu tagasi maandumiseks*) Lennuväli kasutuskõlbmatu, maandumine keelatud Maandu sellel lennuväljal ja ruleeri perroonile *) Hoolimata eelnenud korraldustest maandumine ajutiselt keelatud Peatu Luban ruleerida Ruleeri väljaspool maandumisala Pöördu tagasi ruleerimise alguspunkti

Transpondri kasutamine

Kui õhusõidukil on olemas transponder, siis

tuleb seda lennul alati kasutada

. VFR-lendudel, kui ei ole lennujuhi poolt teisiti määratud, tuleb Eesti õhuruumis kasutada koodi 2000 . Kui lennujuht on kindlale lennule määranud koodi, siis tuleb sellel lennul ka seda koodi kasutada .

Rahvusvahelised eriolukordi tähistavad koodid:   

7500 7600 7700 kaaperdamine raadioside häire, katkemine hädaolukord

Alates 05/04/2012

1) Kaotati UIR mõiste – Eesti FIR maapinnast kuni FL660 2) Tallinn Kontrolli Ida- ja Lääne-sektori piir muutus 3) Lennates Ida-sektoris, kasuta alati 122,900 MHz

Alates 03/05/2012

1) VFR-marsruutlennukaart alates (militaar-madallennualad) 2) Muutub EEKA sagedus: 133,400 Mhz 3) Muutub EERI sagedus: 4) Muutub EENA sagedus: 118,450 MHz 125,950 MHz 5) Ämari EEEI juures kaardil ala TSA10 (GND/FL95) 6) EEEI lennuvälja info (120,900 MHz) 7) Kopteriplats EESA lisatud (Salme), 8) Keilast põhjas EEHA (Humala) 9) Roomassaare vesilennuväli

Mis siis veel?