Transcript ÖKOLOOGILISED TEGURID

ÖKOLOOGILISED
TEGURID
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Koostas: Kristel Mäekask
Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid
nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks.
Ökoloogilisi tegureid võib jagada:
Abiootilised – Eluta looduse tegurid;
Biootilised – Eluslooduse tegurid;
Antropogeensed (vahest eristatakse biootilistest teguritest
eraldi) – inimtegevusest tulenevad tegurid.
Siilile avaldavad mõju nii abiootilised
kui ka biootilised tegurid.
Abiootilised tegurid
 Valguskiirgus
 Temperatuur
 Sademed
 Tuul
 pH
 Õhustatus (aeratsioon)
 Toitainete sisaldus
 Veerežiim
 Rõhk
 Tuli
P Ä IK ES E V AL G US
N Ä H TA V V A L G US
3 8 0 - 7 5 0 nm
IN FR A P U N A N E K IIR G US
ü le 7 5 0 nm
U V - kiirg u s
a lla 3 80 nm
Nähtav valgus - Oluline fotosünteesi toimumiseks ja
loomadel nägemiseks.
Infrapunane kiirgus - Soojuskiirgus. Võimaldab
kõigusoojastel loomadel tõsta oma kehatemperatuuri.
Ultraviolettkiirgus - Väikestes kogustes soodustab inimese
naharakkudes D-vitamiini sünteesi.
Suurtes kogustes on kahjulik. Rakkudes võib esile kutsuda
geenmutatsioone ja valkude denaturatsiooni; nahavähki.
Fotoperiodism
Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja
pimedusperioodi muutumisele.
Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi.
Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.
Lühipäevataimed
Riis, kanep, tubakas, päevalill.
Õied moodustuvad ainult siis,
kui päevavalguse periood ei
ületa 12 tundi.
Pikapäevataimed
Hernes, kartul, teravili, lina.
Et moodustuksid õied peab
päeva pikkus ületama 12
tundi.
Temperatuur
Kõigusoojased loomad - nende keahtemperatuur on otseses
sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist.
Püsisoojased loomad - taimedel puhkeperiood, loomadel
talveuni või talveuinak ja karvavahetus, lindudel ränded.
Pruunkaru on püsisoojane loom
nagu imetajad ja linnud
Rästik on kõigusoojane looma
nagu roomajad ja kahepaiksed
Kui temperatuur langeb miinuskraadidesse, võivad
rakkudes tekkida jääkristallid ning organism hukub.
Mesimuraka lehtede külmakahjustused.
Ökoloogilise teguri optimum
Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule
kõige soodsam.
Sõltub organismi iseärasustest.
Alumine taluvuslävi
Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism
hukkub.
Enamiku meie kliima taimede areng pidurdub, kui
temperatuur on 4°C.
Ülemine taluvuslävi
Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism
hukub.
Enamik meie kliima taimi kannatab temperatuuri kuni 40°C.
Ökoloogiline amplituud
Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise
ja ülemise taluvusläve vahele.
Ökoloogilise teguri toime organismile
Ökoloogiline amplituud
Elutegevuse
aktiivsus
Alumine
taluvuslävi
hukkumine
optimum
Ülemine
taluvuslävi
hukkumine
Teguri intensiivsus
Antropogeensed tegurid
keskkonna saastatus;
metsade hävitamine;
soode kuivendamine;
asulate ja teede rajamine;
võõrliikide sissetoomine;
salaküttimine;
loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine jm.
Keskkonna saastatus
Metsade hävitamine
Võõrliikide sissetoomine
Euroopa naarits
Sosnovski karuputk
Ameerika naarits
Biootilised tegurid
sümbioos
kommensalism
parasitism
kisklus
herbivooria
konkurents
Sümbioos
Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu
(sümbiondid).
Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele
omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt
orgaanilisi aineid.
Keskmine ristik
Mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja
seeneniidistiku sümbioos.
Seen saab taimelt orgaanilisi aineid.
Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega.
Mükoriisa männi juurtel
Eksosümbioos - nt sipelgad,
kes kaitsevad lehetäisid ja
saavad neilt vastu magusat
eritist, võivad elada ka
lehetäidest sõltumatult.
Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid,
mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi.
Fibrobacter succinogenes
Ruminococcus albus
Ruminococcus flavefaciens
Kommensalism
Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele
osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid).
Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad.
Sirpnokk Bubulcus ibis toitub härgadel ja hobustel olevatest putukatest.
Parasitism
Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele
kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit).
Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad,
paeluss.
Verd imev sääsk
maksalutikad
Kisklus
Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe
(kiskja).
Kits  gepard.
Kiskjate eest kaitseb saakloomi näiteks kaitsevärvus
Herbivooria
Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime
omavaheline toitumissuhe (herbivoor).
Bambus  hiidpanda
Kaitseks herbivooride vastu on taimedel välja kujunenud
mitmed kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad.
Konkurents
Sama või erinevat liiki
organismide vastastikku
piirav kooselu vorm.
Tihedalt kasvavad puud
konkureerivad valguse ja
toitainete osas; loomad
toidu, elupaiga,
emasloomade pärast.
Kasutatud materjal:
http://www.abc.net.au/nature/island/ep2/map/redcrabs.htm
http://www.sunflowerproject.org/
http://www.krootuseagro.ee/tegevusalad.php?id=taimekasvatus
http://www.bized.co.uk/images/water_pollution.jpg
http://www.stephenvoss.com/stories/ChinaRiverPollution/china27.jpg
http://www.oceanservice.noaa.gov/education/kits/pollution/media/pol08a_700.jpg
http://www.hot.ee/vasulaaed/mesimurakas.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Roadkill
http://www.wallpaper.net.au/wallpaper/animals/Squirrel%20-%201027x768.jpg
http://www.mfa.gov.lv/data/stockholm/pic/lv/enviroment-34.jpg
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-2.htm
http://www.cybernature.ee/herb/
http://www.myrmecology.info/MyrmecologyGallery/nfpicturepro/displayimage.php?album=42&
pos=13
http://www.micro.cornell.edu/faculty/Angert/gastro3.html
http://www.nearctica.com/ecology/pops/commens.htm
http://members.tripod.com/~LouCaru/index-3.html
http://giant-panda.com/
http://www.dongettyphoto.com/kenya/images/new/GiraffesFighting.jpg
http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg