Transcript esitlus koos viktoriiniga
Temaatilise tunni läbiviimiseks 1. kooliastmes
Koostas: Külli Korol Puhja Gümnaasiumi klassiõpetaja
• • Muistsetel eestlastel kestis hingedeaeg ligi veerand aastat. See algas pärast mihklipäeva , mis oli sügisese pööripäeva püha ja lõppes toomapäeval , mis teatavasti on talvise pööripäeva püha.
Hingedepäevad on päevad, mil usuti, et hinged tulevad koju, mil neid võõrustatakse ja mil nad sealt lahkuvad. Mõnel pool on hingedepäevi peetud järjestikustel esmaspäevadel ja teisipäevadel. Tavaliselt on seda tehtud siiski neljapäeviti
• • • • • • Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad . Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.
Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed .
Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi hingedeajal vaikselt, välditi mürarohkeid töid nagu puude lõhkumine, ja kolistamist . Keelatud oli naljatamine , naermine , kisamine .
Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd .
Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi jutustada lugusid .
ja
KULDVILLAK
KLÕPS!
• Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega – JAGUAEG. • Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilma .
• Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki.
• • • Ilusa ilma puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne.
Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külm talv. Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi.
• • • • Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse.
Hingesandid olid enamasti lapsed.
Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid.
Hingesandid laulsid http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0431 -b.mp3
) NII (vt
• • • • Arvati, et hingedeajal käisid hinged oma endistes kodudes, neid hüüti ka kodukäijateks .
Kindlad päevad nädalas, esmaspäev ja neljapäev, olid nn. "hingede söötmise päevad„ Hingede tulemise päeval tapeti mõni loom. Mõnel pool kana või kukk, mõnel pool jälle tall või põrsas.
Tavakohased hingedepäeva toidud olid veel rammus leemesupp, verikäkid, tangupuder, kohupiim , koorimata piim ehk talupiim, õlu ja leib .
• Lõuna-Eestis viidi hingedele mõeldud toit tavaliselt pööningule ja asetati olviaugus olevale lauakesele, räästa alla või selleks mõeldud ohvripakkudele. Pildid: http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:678439
„Sis viiti ingedele süüa. Ingedepäe olli kohe kaks nädalt peale mihklepäeva. Kanu ja kukka tapeti ja limbisuppi tehti ja viiti üles tare otsa pääle, et tulge nüüd kõik sugulased, sõbrakesed, õeksed ja vennaksed otsma. Kui inged jälle ära läksid, siis tapeti lammas ja tehti verikäkki ja viiti neile jälle seda.“
• Kaetakse laud aga tavaliselt tuppa või sauna. Surnutepüha lauba õhta kattab majapere naine laua roogadega ja kutsub siis surnud, kes omast majast surnud on ja ka sugulased ja tuttavad, keda aga mäletab, sööma. Kui juba natukene aega vaiksel viisil on mööda läinud, võtab perenaine kätte rätiku ja hakkab surnuid välja ajama, ööldes: „Sõite, jõite, minge välja!“ Peale selle istub oma pere lauda sööma ja pühitsevad vaiksel viisil surnutepüha.“
Hingedele köeti ka sauna valmis vihad ja kibud ning pandi veega. SAUN Foto: viikingitekyla.ee VIHT ja KIBU Foto:http
:// tuuli75.blogspot.com/2010_04_01_archive.html
• • • • • Kui hinged olid söönud, saadeti nad aupaklikult ära. Peremehe sõnad, milledega ta hinged teele saatis: "Ärge te üle oraste minge!" Tähendab, hingedel arvati olevat ka kaal ehk raskus ja üle oraste minnes oleksid nad kahjustanud järgmise aasta viljasaaki.
Kui hinged olid ära läinud, istusid teised pereliikmed lauda. Nii usuti, et ka hinged on osa ühtsest perest.
Eestlane ei kartnud oma hingi sugugi, vaid, vastupidi, pidas neist väga lugu .
Foto: http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad
• • • 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval, 2. novembril koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.
Vanaemade tarkus ütleb, et kui leek võbelema hakkab, siis on hing kohal.
Süütame õhtul küünla, sest on lahkunute hingedega kokkusaamise aeg. Aeg, mil me saame osa oma esivanemate pärandusest. Aeg, mil meil esivanemate abil on võimalus olla üheaegselt nii siin- kui sealpool lävepakku.
• • • http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id =449&op=lugu http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev hingedepaev.php
http://www.postimees.ee/45573/hingedeajal-kaisid ringi-hingesandid/
Kuldvillak
MÕISTATUSED
LINNUD LOOMAD
INIMENE
PUTUKAD
PUUD TAIMED
LINNUD-LOOMAD 100
Nina niki-riki, kõrvad kiki-röki, saba rilli-ralli?
HIIR
LINNUD-LOOMAD 200
Mees läheb lakka, lihaliud pea peal?
Mis on …?
KUKK
LINNUD-LOOMAD 300
Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?
.
Mis on …?
VARES
LINNUD-LOOMAD 500
Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob?
Mis on …?
KURG
INIMENE 100
Lihane laut, luised lehmad?
Mis on …?
SUU ja HAMBAD
INIMENE 200
Viis venda magavad ühes voodis?
Mis on …?
JALG SAAPA SEES
INIMENE 300
Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjad ja toimetab tööd?
Mis on …?
MÕISTUS, ARU
INIMENE 500
Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda enam tuleb tagasi?
Mis on …?
HABE
PUTUKAD 100
Roheline mehike, rohelised jalad?
Mis on …?
ROHUTIRTS
PUTUKAD 200
Kutsumata külaline, aga esimene toidumaitseja?
Mis on …?
KÄRBES
PUTUKAD 300
Kes kargab tuhat korda kõrgemale, kui ise on?
Mis on …?
KIRP
PUTUKAD 500
Must kui ronk - aga ronk ei ole, möirgab kui härg - aga härg ei ole, lendab kui lind - aga lind ei ole?
Mis on …?
SITIKAS
PUUD, TAIMED 100
Pesa maas, munad taevas?
Mis on …?
ÕUNAPUU
PUUD, TAIMED 200
Valge poiss, rohelised juuksed?
Mis on …?
KASK
PUUD, TAIMED 300
Kõrvetab, aga ei pane põlema?
Mis on …?
KÕRVENÕGES
PUUD, TAIMED 500
Missugused jalad ei kõnni?
Mis on …?