Transcript KARL MARXI MAAILM

Jeremy Rifkin
“TÖÖ LÕPP”
Originaal 1995, eesti keeles 1998
Tööhõive, inimese identiteedi ja
ühiskondlike suhete probleemid
infoajastul
Seos Marxiga:
Marx nägi ette, et “automatiseeritud tootmise
süsteem” asendab inimtööjõu
majandusprotsessis.
Ta nimetas seda “töö viimaseks metamorfoosiks:
“See, mis oli töölise töö sisu, saab masina tööks.”
Probleem:
Sedamööda, kuidas eelolevatel kümnenditel
inimtööjõud asendub üha suuremal määral
masinatega, “vabastatakse” miljonid inimesed
tööst. Nii jäävad nad väljapoole
majandusprotsessi ja turgu.
“KASUTAMATA INIMTÖÖ SAAB OLEMA
SAABUVA AJASTU KESKSE TÄHTSUSEGA
REALITEET JA PROBLEEM”, MILLEST
SÕLTUB KOLMANDA
TÖÖSTUSREVOLUTSIOONI ÜLEELAMINE.
1994. aastal oli maailmas töötuid ligi
800 miljonit.
Igal aastal kaotatakse USA
suurettevõtetes ligi 2 miljonit töökohta
See tähendab, et mõne prognoosi
järgi kaob 90 miljonit töökohta 124
miljonist
“Ettekujutus ühiskonnast, mis ei rajane
enam tööle, on nii sügavalt võõras
kõigile meie ettekujutustele sellest, mil
viisil organiseerida suuri inimhulki
ühiskondlikuks tervikuks, et meil seisab
tõenäoliselt ees vajadus ümber hinnata
ühiskondliku leppe põhilisimad alused”
(lk 31)
“Üleminek massilisel tööhõivel
põhinevast ühiskonnast ühiskonda,
mille sotsiaalne struktuur rajaneb
mitte-turukriteeriumidel, nõuab
praegu valitseva maailmavaate
muutmist.
Üksikisiku rolli ümberdefineerimine
ühiskonnas on võib-olla saabuva aja
kõige viljakam mõtlemisteema.”
Põllumajandus→
Tööstus→
Teenindus→
Teadmistesektor
“Tööline kaob tootmisest nagu hobune
põllumajandusest.”
Tehnoloogilise nõrgumise idee:
majanduspoliitika alus tööstusriikides
Uus tehnoloogia:
kiirendab tootlikkuse arengut
alandab tootmiskulusid
suurendab odavate kaupade pakkumist
See omakorda:
stimuleerib ostujõu kasvu
avardab turge
loob juurde uusi töökohti
Niisiis: tehnoloogia edusammud saavad osaks massidele
odavnevate kaupade, kasvava ostujõu ja rohkete
tööpakkumiste näol...
TARBIMISE EVANGEELIUM
Sõna “tarbimine” – consumption – tähendas
algselt “hävitamist, rüüstamist, alistamist,
ärakulutamist”
Veel 1920. aastateni oli sel negatiivne tähendus,
näiteks räägiti, et tuberkuloos “konsumeerib”
haiget...
Rifkin: “Tarbimise metamorfoos pahest hüveks on
üks 20. sajandi olulisemaid, ent ka üks
vähemuuritud nähtusi.” (lk 37)
Tarbimise evangeelium 2
Tööstussuhete konsultant Edward Codrick tõi
käibele termini
RAHVUSE UUS MAJANDUSLIK EVANGEELIUM
Varem: protestantlik töö-eetika väärtustas
kokkuhoidlikkust, kasinust, järeltulevatele
põlvedele parema elujärje tagamist
Eneseohverduse voorust peeti väärtuslikumaks
kui silmapilkse rahulduse otsimist turul
Tarbimise evangeelium 3
Äriliidrid pingutasid selle nimel, et luua
RAHULDAMATU TARBIJA
Näiteks Charles Kettering (General Motorsist):
“Majandusliku õitsengu võti seisneb
organiseeritud viisil rahulolematuse
tekitamises.”
Niisiis hakati automudeleid igal aastal muutma ja
püüti reklaamikampaania abil kasvatada
rahulolematust olemasoleva mudeliga....
Tarbimise evangeelium 4
Uut tüüpi reklaam:
Varem kasutati utilitaristlikke argumente ja jagati
kirjeldavat infot
Näiteks: Coca-Colat tutvustati algul peavalurohuna ja
patent kuulus ühele Atlanta apteekrile.
Patendi ostis ära Asa Candler ja kujundas toote ümber
karastusjoogiks:
“...paljudel inimestel esineb peavalu kõigest kord aastas.
Aga on olemas üks hirmus haigus, mille käes igaüks
meist... kannatab päevast päeva... mida ravitakse kuue
kuni kaheksa kuu vältel aastast ja millest saadakse ka
kergendust, kuid mis vähem kui tunni aja pärast on
jälle tagasi. See haigus on janu!”
Tarbimise evangeelium 5
Reklaamis: emotsioonidel põhinev mängimine staatusele
ja ühiskondlikule diferentseeritusele: äärelinnad,
“Jones’idega sammupidamine
Tarbijakrediit: 1929. a kriisi eel osteti 60 protsenti
autodest, raadiotest, mööblist võlgu.
Hazel Kyrk: “Rikaste luksus tuleb muuta vaesemate
klasside vajaduseks.”
“Moodsa – vanamoodsa” vastandamine, “kodukootud”
esemete halvustamine
“STAATUSE ALUSEKS EI OLE ENAM VÕIME ASJU
VALMISTADA, VAID VÕIME NEID OSTA” (H.
Braverman)
Nägemus tehnoparadiisist
Iga ühiskond loob endale idealiseeritud
ettekujutuse tulevikust, mis aitab suunata rahva
kujutlusvõimet ja energiat.
Näiteks: tõotatud maa, taevane paradiis,
kommunism...
Moodsal ajal tööstusriikides: usk
tulevikumaailmasse, kus masinad asendavad
inimtöö ning saabub külluse- ja
jõudeolekuajastu...
Tehnoparadiis
USA-s valitses nende riigi ajaloo algusest peale korraga
kaks suurt mõttevoolu:
• Taevane ja igavene lunastus (religioosne)
• Loodusjõud ja võitlus nendega (metsiku lääne
hõivamise paatos)
• Masinast saab kultuuriikoon eriti 19. sajandi viimasel
veerandil:
• “Inimene on muutunud mehaaniliseks ka oma peas ja
südames, nii nagu on muutunud mehaaniliseks tema
käsi” (inglise kriitik Thomas Carlyle)
Religiooni ja tehnoprogressi
kummaline liit
19. sajandi lõpul tekib uus ilmalik pseudoreligioon,
eriti ulmekirjanduse baasil.
Iseloomulikke pealkirju:
“Maa täiustamine”, “Uus epohh”, “Suur ärkamine”,
“Kuldne ajastu”, “Miljonär”, “Rikkuse päev”, “Elu
tehnokraatias”, “Milltillionäär”.
Idee, et teadus ja tehnika käsikäes usinate
töötajate riigiga viib meid suure rikkuse ja rohke
jõudeajaga maapealsesse paradiisi, on tänaseni
juhtiv ühiskondlik ja majanduslik paradigma.
ÜMBERÕPE?
Uuring “Täiskasvanute kirjaoskus Ameerikas” 1993:
Üle 90 miljoni ameeriklase haridus on nii napp, et nad ei
suuda “kirjutada lühikest kirja, mis selgitaks viga
krediitkaardi arvestuses, leida laupäevast bussi
väljumisaega sõiduplaanis või kasutada kalkulaatorit,
et arvutada välja vahe allahindluse ja tavalise hinna
vahel.”
Üks kolmest täiskasvanud USA kodanikust on
funktsionaalselt, osaliselt või täielikult kirjaoskamatu.
Rohkem kui 20 miljonit ameeriklast ei oska üldse lugeda
või jääb nende oskus alla viienda klassi taseme. Veel
35 miljoni lugemisoskus jääb alla 9. klassi taseme.
Jaotamine
1953: ettevõtte juhtkonna tasu oli 22% ettevõtte kasumist
1987. aastal: juhtkonna osa kasumist oli 61%
1979: firma tippjuht teenis 29 korda rohkem kui tööline
1988: firma tippjuht teenib 93 korda rohkem kui keskmine
tööline.
1977-1990 kasvasid USA tippjuhtide palgad 220 %,
reatööliste palk aga vähenes mõnikümmend dollarit.
Jaotamine 2: rikkus
1980. aastaid kutsutakse “priskete kasside
kümnendiks”:
Miljardäride arv kasvas 26 perekonnalt 52-le kahe
aastaga (1986-1988)
Kõige rikkamate perede koguvara (o,5%
elanikkonnast): 5,62 triljonit dollarit;
alumise 90% perede varandus: 4,8 triljonit...
Jaotamine 3: vaesus
1992. aastal elas ametliku uuringu andmetel
allpool vaesuspiiri 36,9 miljonit ameeriklast.
40 % neist vaestest töötab, kuid ei tule ots-otsaga
kokku osalise tööaja ja madala palga tõttu.
Riiklikust toiduabist sõltub üks igast kümnest
inimesest (s. o. suurim protsent pärast
programmi käivitamist 1962. aastal): 27,4
miljonit inimest. Hinnanguliselt oleks toiduabi
vaja veel 20 miljonil, kes pole seda taotlenud.
Olukord täna:
Suur hulk inimesi langeb püsivalt alamklassi
seisundisse. Nad otsivad juhuslikke tööotsi või
kalduvad kuritegelikule teele. Narkokaubandus
ja prostitutsioon laienevad. Kõrvaletõrjutud
inimeste abipalved jäävad tähelepanuta, kuna
valitsused kärbivad riigi kulutusi ja prioriteedid
nihkuvad hoolekande asemel
korrakaitsejõudude ja vanglate finantseerimisse.
Rifkini lahendused:
1. Lühendatud tööaeg, mis tagab töötamise
võimaluse rohkematele inimestele.
2. Seejuures kasumi jagamine õiglasemalt,
nõnda et lühem tööaeg ei tooks kaasa
töötajate massilist vaesumist.
3. Kuritegevuse ja asotsiaalsuse vältimiseks
tugevdada kolmandat sektorit.
4. Sotsiaalpalk vabatahtliku töö eest, ühiskonna
teenimise eest...