Transcript VARAUUSAEG
VARAUUSAEG
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel 16.-18. sajandil
16. SAJANDI KESKPAIK
Vana-Liivimaa oli
killustunud viieks
väikeriigiks
Liivi
ordu alad
Riia peapiiskopkond
Tartu piiskopkond
Saare-Lääne
piiskopkond
Kuramaa piiskopkond
LIIVI SÕDA 1558-1583
1558 alustab Moskva vürstiriik vallutusretki
Liivimaale
Narva
Tartu
piiskopkond
Orduriik annab end Poola kaitse ala
1560
saadakse siiski Vene vägedelt lüüa
Viljandi
Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüvad oma
valdused Taanile
NARVA PIIRAMINE
LIIVI SÕDA 1558-1583
Harju- ja Läänemaal puhkeb
talurahva ülestõus
Harju-Viru, Järvamaa ja Tallinn
annavad ustavusvande Rootsi
kuningale
Riia peapiiskopkond annab end
Poola kaitse alla
Sigismund
II August
LIIVI SÕDA 1558-1583
Rootsi võimu laienemine Põhja-Eestis
1570 aktiviseerub uuesti ka Venemaa
Liivimaa
kuningriik – Hertsog Magnus
Tallinna piiramised
Pirita
kloostri hävitamine
Ivo Schekenbergi salga vasturünnakud
1582 Jam Zapolski vaherahuga lähevad kõik
vene valdused Poolale
1583 Pljussa vaherahu Vene ja Rootsi vahel
IVAN JULM, STEFAN BATORY JA HERTSOG
MAGNUSE PITSER
BALTHASAR RUSSOWI LIIVIMAA KROONIKA
KOLME KUNINGA AEG
17. SAJANDI SÕJAD
Venemaa ja Poola alustavad
uuesti Rootsi vastu sõda
1629 Altmargi vaherahu – kogu
mandriala läheb Rootsi võimu
alla
1645 Brömsebro rahu –
Saaremaa läheb Rootsi võimu
alla
Algab „vana hea Rootsi aeg“
Eestis
ROOTSI AEG
Elanikkond kahanes Liivi sõjaga poole võrra
120-140 tuhat elanikku
75% taludest olid maja jäetud ja tühjad
Järvamaal
90%!
Sajandi alguse üleeuroopalised näljahädad
Kiire taastumine – 1695 oli rahvaarv 350-400
tuhat
Suur sisemigratsioon
Sisseränne mujalt – venelased, rootslased, soomlased
Võeti üle kohalik keel ja kombed
ROOTSI AEG - VALITSEMINE
Liivimaa- ja Eestimaa kubermang
Kohalik aadel koondus rüütelkondadesse
Vastuseis
Rootsi püüdele talupoegade elu
kergemaks teha
Saksa aadli allutamine keskvõimule
Mõisate
reduktsioon
Rootsi
kuningas kuulutab riigi mõisate omanikuks
Aadlikutest saavad “üürnikud”
Talupoegade olukord läks paremaks
Koormiste vähendamine – sidumine talu ja pere võimekusega
ROOTSI AEG - RAHVAS
Talupoegade sunnismaistamine
Loe õpikust lk 105 tekst pealkirjaga
„Rehielamu“
Mida
me saame teada talurahva eluolust Rootsi
ajal?
Talude päritav kasutusõigus
Kroonumõisad ja eramõisad
Kroonumõisa
talupoegade elu oli üldiselt parem
ROOTSI AEG - VAIMUELU
Luteri kirik
Jutlused Eesti keeles
Talurahva lugema õpetamine
Talurahvakoolide rajamine
Tartu õpetajate seminar
B. G Forselius
Esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus
1632 Tartu Ülikooli rajamine
1686 – esimene Põhja-Eesti keelne raamat
Nõiaprotsessid
Positiivsed näited
Negatiivsed näited
MAARAHVAS
(EESTLASED)
MÕISNIKUD
(SAKSLASED)
LUTERI KIRIK
HARIDUS
KAS VÄLJEND „VANA HEA ROOTSI AEG“ ON SINU HINNANGUL
ÕIGUSTATUD JA ADEKVAATNE? PÕHJENDA OMA SEISUKOHTA!
PÕHJASÕDA 1700-1721
1699 – Poola, Taani ja Vene liit
Rootsi vastu
Peeter
I
Karl XII
Taani kiire lüüasaamine
Vene ja Poola vägede
lüüasaamine Narva lahingus
Loe
õpikust lk 91
Kas
sõdurite ja kohalike elanike
käitumine lahinguväljal oli tollal
tavapärane või pigem erandlik?
LAIUSE
LUMELAHING
PÕHJASÕDA 1700-1721
1701 tsaari korraldus kõik Eesti- ja Liivmaal hävitada
Vene väed vallutavad Tartu ja Narva
1708 suur küüditamine Tartus, linna hävitamine
Küüditati ka Valga ja Narva kodanikke
1709 Poltaava lahing – Vene suure edu algus
„Ei ole enam midagi hävitada, kõik kohad on tühjaks ja
lagedaks tehtud. Keda kaasa ei võetud, pisteti läbi või raiuti
tükkideks“
Katk
1721 Uusikaupunki rahu - Rootsi aja lõpp, Vene aja
algus Eestis
RAHVASTIK
1696-1697 Eesti ajaloo suurim näljahäda
1/5
Katk 1710-1711
Eriti
rahvast suri
karmilt tabas Läänemaad ja linnasid
18 saj. hakkas rahvaarv kiiresti tõsuma
Kuni
500 tuhat elanikku
Sisseränanute hulk ei ületanud kuskil 10%
Va
linnades – eestlasi alla 50%
Linnaelanikke
Palju
oli umbes 5% kogu rahvastikust
konflikte seoses vene vägede
majutamiskohustusega
VALITSEMINE
Restitutsioon – riigistatud mõisate tagastamine
baltisaksa aadlile
Õigused talupoegade üle taastati
Balti erikord
Laialdane
omavalitsus
Luterlus
Saksa
keel
Lähedased sidemed Lääne-Euroopaga säilisid
VALITSEMINE
1762 Katariina II
Soovis kaotada Balti erikorra
Asehaduskord 1783-1796
Piirati
rüütelkondade ja linnade omavalitsust
Linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele
Pearahamaks tõi kaasa rahvaloendused
Katariina surma järel taastati osaliselt vana
kord
TALURAHVAS
Balti erikord tagas Eesti talupojale parema
elukorralduse võrreldes Vene talupojaga
Talurahva
arvukas põgenemine
1765 positiivsed määrused
Omandiõigus
vallasvarale
Koormiste piiramine
Kohtusse minemise õigus
Pearahamaks tõi kaasa ka mässukatseid
Valgustusajastu toob vastuseisu pärisorjusele
VAIMUELU VENE AJAL
Oluliseks jäid sidemed Lääne-Euroopaga
Pietism – vastuseis konservatiivsusele
Hernhuutlaste
liikumine – rõhutati võrdsust, oluline
osa talupoegade enesetadvuse kasvul
Kreutzwald,
Jakobson, Hurt, Reiman, Tõnisson
Ratsionalism
Jutlus
olugu õpetlik ja praktiline!
Kritiseeriti pärisorjust
Osadus valgustusideedest
HARIDUS
Raskusi talurahva kooli saamisega
Oluline
osa koduõpetusel
Lugemisoskus natuke enam kui 50%
1739
Piibel põhjaeesti keeles
Rahvakalendrid
Juturaamatud
Loe õpik lk 123 kindralkuberner Browne
patenti. Miks olid võimud talulaste
lugemaõpetamisest huvitatud?