Transcript VARAUUSAEG
VARAUUSAEG Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel 16.-18. sajandil 16. SAJANDI KESKPAIK Vana-Liivimaa oli killustunud viieks väikeriigiks Liivi ordu alad Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond LIIVI SÕDA 1558-1583 1558 alustab Moskva vürstiriik vallutusretki Liivimaale Narva Tartu piiskopkond Orduriik annab end Poola kaitse ala 1560 saadakse siiski Vene vägedelt lüüa Viljandi Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüvad oma valdused Taanile NARVA PIIRAMINE LIIVI SÕDA 1558-1583 Harju- ja Läänemaal puhkeb talurahva ülestõus Harju-Viru, Järvamaa ja Tallinn annavad ustavusvande Rootsi kuningale Riia peapiiskopkond annab end Poola kaitse alla Sigismund II August LIIVI SÕDA 1558-1583 Rootsi võimu laienemine Põhja-Eestis 1570 aktiviseerub uuesti ka Venemaa Liivimaa kuningriik – Hertsog Magnus Tallinna piiramised Pirita kloostri hävitamine Ivo Schekenbergi salga vasturünnakud 1582 Jam Zapolski vaherahuga lähevad kõik vene valdused Poolale 1583 Pljussa vaherahu Vene ja Rootsi vahel IVAN JULM, STEFAN BATORY JA HERTSOG MAGNUSE PITSER BALTHASAR RUSSOWI LIIVIMAA KROONIKA KOLME KUNINGA AEG 17. SAJANDI SÕJAD Venemaa ja Poola alustavad uuesti Rootsi vastu sõda 1629 Altmargi vaherahu – kogu mandriala läheb Rootsi võimu alla 1645 Brömsebro rahu – Saaremaa läheb Rootsi võimu alla Algab „vana hea Rootsi aeg“ Eestis ROOTSI AEG Elanikkond kahanes Liivi sõjaga poole võrra 120-140 tuhat elanikku 75% taludest olid maja jäetud ja tühjad Järvamaal 90%! Sajandi alguse üleeuroopalised näljahädad Kiire taastumine – 1695 oli rahvaarv 350-400 tuhat Suur sisemigratsioon Sisseränne mujalt – venelased, rootslased, soomlased Võeti üle kohalik keel ja kombed ROOTSI AEG - VALITSEMINE Liivimaa- ja Eestimaa kubermang Kohalik aadel koondus rüütelkondadesse Vastuseis Rootsi püüdele talupoegade elu kergemaks teha Saksa aadli allutamine keskvõimule Mõisate reduktsioon Rootsi kuningas kuulutab riigi mõisate omanikuks Aadlikutest saavad “üürnikud” Talupoegade olukord läks paremaks Koormiste vähendamine – sidumine talu ja pere võimekusega ROOTSI AEG - RAHVAS Talupoegade sunnismaistamine Loe õpikust lk 105 tekst pealkirjaga „Rehielamu“ Mida me saame teada talurahva eluolust Rootsi ajal? Talude päritav kasutusõigus Kroonumõisad ja eramõisad Kroonumõisa talupoegade elu oli üldiselt parem ROOTSI AEG - VAIMUELU Luteri kirik Jutlused Eesti keeles Talurahva lugema õpetamine Talurahvakoolide rajamine Tartu õpetajate seminar B. G Forselius Esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus 1632 Tartu Ülikooli rajamine 1686 – esimene Põhja-Eesti keelne raamat Nõiaprotsessid Positiivsed näited Negatiivsed näited MAARAHVAS (EESTLASED) MÕISNIKUD (SAKSLASED) LUTERI KIRIK HARIDUS KAS VÄLJEND „VANA HEA ROOTSI AEG“ ON SINU HINNANGUL ÕIGUSTATUD JA ADEKVAATNE? PÕHJENDA OMA SEISUKOHTA! PÕHJASÕDA 1700-1721 1699 – Poola, Taani ja Vene liit Rootsi vastu Peeter I Karl XII Taani kiire lüüasaamine Vene ja Poola vägede lüüasaamine Narva lahingus Loe õpikust lk 91 Kas sõdurite ja kohalike elanike käitumine lahinguväljal oli tollal tavapärane või pigem erandlik? LAIUSE LUMELAHING PÕHJASÕDA 1700-1721 1701 tsaari korraldus kõik Eesti- ja Liivmaal hävitada Vene väed vallutavad Tartu ja Narva 1708 suur küüditamine Tartus, linna hävitamine Küüditati ka Valga ja Narva kodanikke 1709 Poltaava lahing – Vene suure edu algus „Ei ole enam midagi hävitada, kõik kohad on tühjaks ja lagedaks tehtud. Keda kaasa ei võetud, pisteti läbi või raiuti tükkideks“ Katk 1721 Uusikaupunki rahu - Rootsi aja lõpp, Vene aja algus Eestis RAHVASTIK 1696-1697 Eesti ajaloo suurim näljahäda 1/5 Katk 1710-1711 Eriti rahvast suri karmilt tabas Läänemaad ja linnasid 18 saj. hakkas rahvaarv kiiresti tõsuma Kuni 500 tuhat elanikku Sisseränanute hulk ei ületanud kuskil 10% Va linnades – eestlasi alla 50% Linnaelanikke Palju oli umbes 5% kogu rahvastikust konflikte seoses vene vägede majutamiskohustusega VALITSEMINE Restitutsioon – riigistatud mõisate tagastamine baltisaksa aadlile Õigused talupoegade üle taastati Balti erikord Laialdane omavalitsus Luterlus Saksa keel Lähedased sidemed Lääne-Euroopaga säilisid VALITSEMINE 1762 Katariina II Soovis kaotada Balti erikorra Asehaduskord 1783-1796 Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust Linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele Pearahamaks tõi kaasa rahvaloendused Katariina surma järel taastati osaliselt vana kord TALURAHVAS Balti erikord tagas Eesti talupojale parema elukorralduse võrreldes Vene talupojaga Talurahva arvukas põgenemine 1765 positiivsed määrused Omandiõigus vallasvarale Koormiste piiramine Kohtusse minemise õigus Pearahamaks tõi kaasa ka mässukatseid Valgustusajastu toob vastuseisu pärisorjusele VAIMUELU VENE AJAL Oluliseks jäid sidemed Lääne-Euroopaga Pietism – vastuseis konservatiivsusele Hernhuutlaste liikumine – rõhutati võrdsust, oluline osa talupoegade enesetadvuse kasvul Kreutzwald, Jakobson, Hurt, Reiman, Tõnisson Ratsionalism Jutlus olugu õpetlik ja praktiline! Kritiseeriti pärisorjust Osadus valgustusideedest HARIDUS Raskusi talurahva kooli saamisega Oluline osa koduõpetusel Lugemisoskus natuke enam kui 50% 1739 Piibel põhjaeesti keeles Rahvakalendrid Juturaamatud Loe õpik lk 123 kindralkuberner Browne patenti. Miks olid võimud talulaste lugemaõpetamisest huvitatud?