Transcript Kultuur kahe MS vahel

VAATA SLAIDISEERIA HOOLIKALT LÄBI JA
TEE SEEJÄREL JÄRGMISED TÖÖVIHIKU
HARJUTUSED
lk. 36 pt. 10 harjutus1, 3, 4
lk. 37 pt. 11 harjutus 5
lk. 37. Pt 10a harj 1
lk. 38 pt 10a harj 3, 4(teine ja kolmas küsimus:
slaidid nr 25,26, )
lk. 39 pt 10 b harj 1
KULTUUR
MAAILMASÕDADE
VAHELISEL AJAL
TEADUSE ARENG
 Jõudsalt arenes tuumafüüsika
 Loodi sünteetilised ained
 Võeti kasutusele antibiootikumid (mida me
tänapäeval ilma nendeta teeksime!)
 Totalitaarriikides viljeleti “libateadusi” (nt.
Nõukogude Venemaal üritati tõestada
kommunismi ülemaailmset võitu;
Kolmandas Reichis arendati rassipuhtuse
teooriaid)
TUUMAFÜÜSIKA ARENG
 ERNEST RUTHERFORD (razeford)
– teostas esimese tehisliku
tuumareaktsiooni.
TÕESTISÜNDINUD LUGU RUTHERFORDIST: Ühel
õhtul astus Rutherford korraks laboratooriumi.
Kuigi aeg oli hiline, kummardus üks professori
paljudest õpilastest veel aparaatide kohale.
"Mida te teete nii hilja?" küsis Rutherford.
"Töötan," tuli vastus.
"Aga päeval?"
"Töötan muidugimõista."
"Ja hommikul vara ka töötate?"
"Jah, professor, hommikul ka," kinnitas õpilane, lootes
teenida kuulsa teadlase kiitust.
Rutherford muutus morniks ja küsis ärritatult:
"Kuulge, aga millal te siis mõtlete?"
TEHNIKA VÕIDUKÄIK
 Laialdaselt toodeti ja tarbiti elektrienergiat
 Tootmises rakendati konveiermeetodit
 Arenenud maades võeti kasutusele uusi
tarbeesemeid: raadiovastuvõtjaid,
külmkappe, pesumasinaid
 Sõiduriistades võeti kasutusele
sisepõlemismootor (aurukatla asemel)
VIIMASED
TSEPELIINILENNUD
 Kahe maailmasõja
vahel tõrjusid
mugavad ja kiired
lennukid välja
tsepeliinid (mis olid
väga ohtlikud –
enamiku tsepeliinide
elutee lõppes
plahvatusega vt.
järgmist slaidi)
KIRJANDUS
 Peamiseks inspiratsiooniallikaks olid I
Maailmasõja sündmused (esile kerkisid
tänapäeval teada-tuntud nimed Ernest
Hemingway, Erich Maria Remarque ning
William Somerset Maugham)
ERNST HEMINGWAY
 Elas 1899 – 1961. tema tööd oli mõjutatud
kahest peamisest karakterist: esiteks olid
esimese maailmasõja läbi kogenud inimesed,
kes olid muutunud eemaletõukavateks ja
küünilisteks, kes olid siiski nõudlikud
emotsioonide alal. Teine tüüp oli esimeste
vastand: lihtsad inimesed, kes leidsid
rahuldust lihtsatest tegevustest nagu
kalapüük.
 Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus
pidev nähtus. Ta nägi mõlema maailmasõja
vägivalda ja Hispaania kodusõja ajal. Tema
lemmikhobiks oli jahtimine.
 Ta elu lõppes enesetapuga mille põhjustas
alkoholism ja sellest põhjustatud
depressioon.
 Raamatud: “Vanamees ja meri”, “Kellele lüüakse
hingekella” , “Hüvasti relvad” jpt
KUJUTAV KUNST
 Populaarseks kunstivooluks kujunes
SÜRREALISM – pidas loomingu
lähteaineks unenägu, eitas loogikat ja
kunstitraditsiooni (tuntuim esindaja
Salvador Dali)
 Autoritaarsetes riikides pidid kunstnikud
ellujäämiseks alluma võimu survele
SALVADOR DALI
 Elas 1904 – 1989 – ilmselt
kuulsaim Hispaania
maalikunstnik –
SÜRREALISMI VAIMNE ISA
DALI KUULSAIM MAAL
 “Mälestuste
püsivus”
(“Pehmed kellad”)
TEMA KÕRGUS ISE
 Fotomontaaž
Salvador Dalist
ÜKS ELEGANTSEMAID PARFÜÜME
 Pudeli kuju disainis
Salvador Dali
ÜLLATUS, ÜLLATUS!!!
 Ka selle tuntud kommi
ümbrispaberi on
disaininud Salvador
Dali
JA VEEL ÜKS MEISTRITEOS
PALJUDEST
 “Põlev kaelkirjak”
(leidke pildilt põlev
kaelkirjak)
MUUSIKA JA TANTS
 USA-s kogus populaarsust džässmuusika, eriti New
Yorgis, mistõttu sai New York maailma
kultuurikeskuseks
 Euroopas levisid uued seltskonnatantsud: tango,
tšarleston fokstrott
 Balletimaailmas lõi laineid moderntants, mille
kuulsaimaks esindajaks oli ISADORA DUNCAN (oli
armusuhe vene luuletaja Sergei Jesseniniga. Suri
õnnetult – autoaknast lehviv sall takerdus
autoratastesse ja kägistas Isadora - oli tollal sama
suur šokk maailmale, nagu paar aastat tagasi
printsess Diana surm)
ISADORA DUNCAN

FILMIKUNST
 1920. Aastad oli tummfilmi õitseaeg –
kuulsaimaks esindajaks CHARLIE
CHAPLIN
 Joonisfilmi suurkujuks sai WALT DISNEY
 1930. Levis helifilm – tuntust kogus
ALFRED HITCHCOCK
 Totalitaarriikides kasutati filmikunsti
rahvale “ajuloputuse” tegemiseks
CHARLIE CHAPLIN
FILMIKUNST KOLMANDAS REICHIS
 Nagu totalitaarriigis ikka
täitis ka siin filmikunst
ajuloputuse eesmärki.
 Pildil Hitleri
“ihurežissöör” LENI
RIEFENSTAHL
(propagandafilmide
ületamatu kunstnik)
KAADRID RIEFENSTAHLI FILMIST “TAHTE TRIUMF”

MUUTUSED IGAPÄEVAELUS
 1920. Aastatel hoogustus USA- s majanduskasv
(võeti hoogsalt laene ja toodeti palju – mis oli
hiljem teatavasti Suure Majanduskriisi üks
põhjusi)
 Transpordi areng andis inimestele võimaluse
reisida kiiremini
 Naised osalesid aktiivsemalt ühiskonnaelus
(pidid nad ju sõja ajal tihtipeale meeste töid
tegema)
 Muutus ka naiste mood
MUUTUSED NAISTE MOES
(Pildil 1920.-1930. aastate
naiste moeideaal
MARLENE DIETRICH)
• Naised hakkasid kandma
meeste riideid (pükse ja
ülikonda)
• Moodi läks poisipea,
1925 leiutati elektrilokid
• Naised hakkasid
suitsetama (ei
teadvustatud
suitsetamise kahjulikkust)
“Me suudame seda”
 II Maailmasõja aegne
USA plakat – selleks
ajaks polnud naised
enam “kodukanad”,
vaid aktiivsed
ühiskonnaliikmed
Berliini olümpiamängud 1936
 1936. aasta Berliini
olümpiamängud
andsid Hitlerile
võimaluse näidata
maailmale natsiriigi
kõikvõimsust.
KULTUUR EESTIS 1920. – 1930.
aastad
 Märksõnad: RAHVUSLUS ja KÕRGKULTUURI
TEKE
HARIDUS
 Ühtlustati üldharidust –
kehtestati 6-klassiline
koolikohustus
 1. Detsembril 1919 avas
uksed Eesti Vabariigi
Tartu Ülikool
(esmakordselt ajaloos
eestikeelsena
Pildil Aabits aastast 1924
TEADUS
 Peamiseks
teaduskeskuseks sai
Tartu ülikool
 Maailmakuulsaks said
astronoom Ernst Öpik
(pildil Mauretaania mark
Öpiku pildiga), keemik
Paul Kogermann ja
neurokirurg Ludvig
Puusepp
 Palju tähelepanu pöörati
ka rahvusteaduste
(rahvaluule, kirjandus
jne.) arnedamisele
KIRJASÕNA
 Trükivalgust nägi Eesti
Entsüklopeedia
 Ilukirjanduses oli valitseval
kohal proosa (A.H.
Tammsaare, August Mälk
 Luulet ilmutas enam “Siuru”
rühmitus (Marie Under,
Henrik Visnapuu jt.)
 1930. lõpul tegutses
luulerühmitus “Arbujad” (Betti
Alver, Heiti Talvik)
Pildil 2001 aastal taasilmunud
Arbujate luulekogu (soovitan
soojalt)
 HENRIK VISNAPUU –
“SIURU” aktiivne liige
(elas 02.01.1890 –
03.04.1951)
õppis Tartu ülikoolis
filosoofiat. 1944 põgenes
Saksamaale ja sealt 1949.
aastal USA-sse.
MUUSIKA
 Loodi sümfoonilisi
suurteoseid (Eevald
Aava ooper
“Vikerlased”, Artur
Kapi oratoorium
“Hiiob”)
Pildil lavastseen
ooperist “Vikerlased”
KUNST
 Tartus loodi kunstikool
“Pallas” (NB! Tulevased
kunstikogujad – “Pallas”
on kvaliteedimärk! St.
kõik “Pallase” õpilaste
teosed on väga
hinnalised)
 Paljud eesti kunstnikud
täiendasid end
Prantsusmaal, näiteks
Eduard Viiralt
Pildil Viiralti “Põrgu”
TEATER JA FILM
 Teatrielu keskuseks sai Tallinn
 Kutselisi teatreid koondas
Eesti Näitlejate Liit, mille
esimeheks oli Paul Pinna
(pildil)
 1924 linastus esimene
täispikk mängufilm, muistset
vabadusvõitlust kajastav
“Mineviku varjud”
 1930 linastus esimene helifilm
“Kuldämblik”
SPORT
 Tegutses palju
spordiseltse – neid
suunas Eesti Spordi
Keskliit
 Kõige populaarsemad
spordialad olid
maadlemine ja tõstmine
 Maadleja KRISTJAN
PALUSALU (pildil) võitis
1936 Berliini
olümpiamängudel 2
kuldmedalit
 Hüüdlause:”Palusalu,
anna valu! Riigivanem
kingib talu!”