Transcript Eesti haridussüsteem ja elukestev õpe

Eesti haridussüsteem ja
elukestev õpe
Ellu Saar, Marge Unt, Auni Tamm
TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut
Osalemine elukestvas õppes, 25-64-aastased,
ühe kuu jooksul
10
8
6
4
2
0
2007
2008
2009
Koolis
2010
2011
Koolitusel
Allikas: Eesti Tööjõu uuringud
Täiskasvanute osalemine tasemeõppes 25-64, aasta jooksul
16
14
12
10
8
6
4
2
ni
a
an
rb
rit
Be
lg
ia
Su
u
ra
N
or
ni
a
ee
Sl
ov
ed
u
Le
5
EL
1
ti
Ee
s
7
EL
2
ed
l ii
km
L
E
d
U
ue
i
tr i
a
Au
s
eh
h
Ts
ar
i
U
ng
Bu
lg
a
ar
ia
0
Eurostati Täiskasvanute koolituse
uuring, 2007
Põhi- ja keskhariduse tase
18–24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega
tasemehariduses ja koolitustel mitteõppivate noorte osatähtsus
20
18
16
14
12
10
8
6
4
2
0
2000
2001
2002
EL
2003
2004
Eesti
2005
Soome
2006
2007
Leedu
2008
2009
2010
Tšehhi
Eurostat
Õppijad
 Uuesti õpimotivatsiooni leidnud
 Aasta aastalt nooremad
 Esmaõppest väljalangenud – konveierilint
 Individuaalse toetuse vähesus tavakoolis
 Koolikiusamine
 Tõenäoliselt on 60-70% meie õpilastest pärit mittetäielikest
perekondadest, kus on vaid üks vanem või kasvatavad tüdrukud üksi
last. Teine riskigrupp on need, kel on esinenud seaduserikkumisi – on
nii neid, kes on istunud vanglas kui neid, keda on mingist päevakoolist
välja visatud. Mitteametlikult, kuid on loodud selline situatsioon, et nad
seal koolis enam ei käiks … Ja nad ei käigi. (…..) Minu ja meie õpetajate
peamine eesmärk on igal aastal esimesel septembril luua selline
õhkkond, et uued õpilased tunneksid, et mitte neid endid ei tõugata ära,
vaid et lubatud pole halvad teod.
(Täiskasvanute gümnaasiumi esindaja)
Väljalangevuse vähendamine
Et vältida koolist väljalangemist, on vaja alustada juba
esimesest klaasist või isegi lasteaiast. Et nad mõistaksid,
et õppimine, see pole mitte ainult hinded, vaid rahulolu
sellega, et nad kasvavad hingeliselt ja moraalselt ja
üldse... et neid austatakse väiksemana seetõttu.
Täiskasvanutele püüan ma selgitada, et nad peaksid
tundma vajadust õppida, midagi teada saada, et vaimselt
areneda. Muidu jäävad nad millestki ilma.
(Täiskasvanute gümnaasiumi esindaja)
Väljalangevus
 Väljalangevus 40%, põhihariduse tasemel 60%
 Suurenes majanduslanguse tingimustes
 Motivatsiooni puudumine
 Probleemid tööandjatega – ei juleta küsida ära kooli minekuks
 Päevakoolis on nädalas 35 tundi, õhtuses õppes 24 ja
kaugõppes 15. Aga tulemus peab olema sama. Kõik teevad
lõpueksamid ühe programmi järgi. (…..) Näiteks päevakoolis on
teema käsitlemiseks aega kuus tundi, kuid meie saame sellele
pühendada kaks tundi õhtuses õppes ja vaid tunni kaugõppes
Seda on väga vähe. Kuidas seda teha nii, et nad omandaksid
õppematerjali ettenähtud mahus, sõltub õpetajast, tema
oskustest.
(Täiskasvanute gümnaasiumi esindaja)
Täiskasvanud õppijate probleemid
 Transpordiga seotud probleeme umbes kolmandikul
 Ühistranspordi puudumine
 Ei ole raha
 Täiskasvanute gümnaasiumid paiknevad
maakonnakeskustes/linnades
 Puuduvad ühiselamud ja õpilaskodud
 Rahalised probleemid kolmandikul õppijatest
 Stipendiumite puudumine
 Ei ole võimalik saada õppelaenu
 Raskused lapsehoiu korraldamisega ca 15%-l
 Koolidel raske korraldada lapsehoidu
 Probleemid, kui kool samas majas ja samade õpetajatega
Täiskasvanute gümnaasiumi plussid
 Individuaalne lähenemine
 Õppijate kohtlemine täiskasvanutena
 Igakülgne toetus – ärakuulamine, nõuandmine
 Altruistlikud õpetajad (tavakooli õpetajad ei pruugi sobida),
eesmärgiks õppija toetamine
 Üritame tekitada õpetajates tunnet nende töö olulisusest, vastutusest,
et nad peaksid olema õnnelikud, saades teha sellist vastutusrikast
tööd. (…) Meil on õpetajad ilmselt rahulolevamad. See kandub üle ka
õpilastele. Õpetajad ei tekita jäikasid olukordi – 14 päeva töö
parandamiseks ja kõik!!! (….) Ei minda närvi. (…) Nii on kujunenud.
Meile ei sobi ka teistsugused õpetajad.
(Täiskasvanute gümnaasiumi esindaja)
Kutseharidus
Õppijad – mitmekesisus
 Keskmist osa on järjest vähem… On nõrgemaid, kes
vajavad tuge ja on tugevaid
 Meie õpilased on sama head kui teised ja tulevad õppima, head
haridust saama. (…) See, et ta on põhikoolis kellegagi tülli läinud
ja kolmed tunnistusele saanud, ei näita kui tark või kui rumal ta
on.
(Kutsekooli esindaja)
Õppijad – ilma põhihariduseta
 Nad on tavalised lapsed.
Koolist oli lahkutud erinevatel
põhjustel: kohusetunde
puudus, vanemad on oma
probleemidega ummikus, ei
tule isegi toime ja ei suuda
vaadata laste järgi ja need on
läinud rändama. Osal
majanduslikud, osal
sotsiaalsed probleemid,
mistõttu ei saa enam järje
peale.. Ei süüdista kooli, keegi
ei taha, et õpilane lahkuks.
Põhiline, et saab vahetada
keskkonda ( … ) teised sõbrad,
teine suhtumine.
 Praegu taolist võimalust me ei
paku. Kolm aastat tagasi
osalesime „Õpipoisi“ projektis.
Selle raames said need noored,
kel puudus põhiharidus, õppida
meil vaid eriala. See oli aastane
väljaõpe, said kutse ja lahkusid.
Ja kontingent oli selline,
põhiliselt … ütleme halb. Need
olid probleemsed lapsed,
käitumishäiretega. Oli
narkomaane, keda me pidevalt
kontrollisime. See oli aastane
projekt ja sellest projektist me …
Me ei osalenud enam selles.
Kuigi teised koolid, nagu ma
tean, osalevad.
Õppijad
 Gümnaasiumis õpivad siiski need, kes on orienteeritud
õppimisele, kes tahavad ja on motiveeritud õppima. Meile
tulevad kahjuks need, kes mingitel põhjustel ei suuda õppida
gümnaasiumis. Seega olid nad juba põhikoolis riskigrupp.
Seal ei pööratud nende probleemidele ilmselt piisavalt
tähelepanu. Meie peame oma ülesandeks nendega tegelda,
rääkida, motiveerida, et nad lõpetaks kooli. Teha seda pidevalt.
Meil on, millest huvituda, millele toetudes neid suunata.
(Kutsekooli esindaja)
Õppijad
 Praktiliselt kõik meie (põhikoolijärgsed) õpilased on madala
sissetulekuga peredest. Alla keskmise. Ja elavad koos vaid ühe
vanemaga kui sedagi.. Ka vanaema ja vanaisaga. Mõned
saavad toitjakaotuspensioni. Meie õpilased on enam-vähem
ühesuguse, madalama elatustasemega peredest. .. Sellest
lähtekohast kuuluksid kõik riskigruppi.
(Kutsekooli esindaja, Ida-Virumaa)
Väljalangevus
 Üks oluline põhjus ka töö leidmine:
 See on kõige kurvem. Isegi kui talle makstakse miinimumpalka, kui
talle makstakse kasvõi 2000 krooni, on see tema jaoks nii suur
raha, et ta hoiab sellest kinni, räägi mis sa räägid. Ütleb, et mul pole
ju vanematel tööd või pole tal üldese vanemaid – kasvatanud kas
vanaema või õde ja loodab nüüd ise toime tulla.
(Kutsekooli esindaja)
Kõrgharidus
Täiskasvanud kõrghariduses
 HTM ametnik:
 Mis puudutab täiskasvanute ligipääsu kõrgharidusele, siis
pole see olnud siiani ühiskonnas probleemina teadvustatud,
ma väidan. Üldine peavoolu mõtlemine on selline- kui keegi
inimene on piisavalt tubli, saab ta ise hakkama. Selle eest eraldi
maksta ja toetada kui keegi üle kolmekümnene tahab õppida, ei
tuleks. Seda meil peavoolus pole, isegi diskussioon puudub. Me
räägime sellest väga vähe, meil on vähe kompleksseid
poliitikaid, et sellega tegeleda. See on hakanud vaikselt
päevakorda kerkima, aga me oleme oma ühiskonnaga läbi
elanud majandusbuumi ajastu, kus kõik tundus olevat võimaliktahtsid õppida võtsid õppelaenu ja maksid. Seda momenti, et sa
seda õppelaenu tagasi ei suuda maksta, seda siiani väga pole ju
olnud.
Täiskasvanud kõrghariduses
 HTM ametnik:
 Nende probleemid ei jõua meieni hästi. Seda peab küll möönma.
Nende probleemide jõudmine meie ametnikeni on kinni selles,
kuivõrd suudab koolide administratiivne pool näha nende
õppijate vajadusi ja probleeme, kuivõrd need nendeni on
jõudnud. Tööandjad on suhteliselt kergesti haakuvad.
Regioonis töö kõrvalt osaajaga õppiva üle 40-aastase
inimese problemaatikat me ei tea.
Vanemaealised, kes ei osale koolituses vanuse või tervise tõttu, %
ja üle 40-aastased kõrghariduses
UK
BE
AU
NO
CZ
SI
LT
HU
EE
40-45-aastased
15
4
11
9
8
33
43
45
51
55-aastased ja
vanemad
22
10
26
26
28
51
78
74
81
Üle 40-aastaste
protsent
täiskasvanud
õppijatest
kõrghariduses
40
31
27
…
15
18
29
15
12
Eurostat TKU 2007; LLL2010 “Täiskasvanud formaalharidussüsteemis”
Juurdepääs, %
Sisseastumisel
EN
SC
IE
BE
AU NO RU
CZ
SI
HU
EE
LT
Tunnistus
55
63
44
90
62
51
86
58
96
91
92
98
Test
sisseastumisel
6
9
17
9
71
69
76
54
3
52
59
7
LLL2010 uuring “Täiskasvanud formaalharidussüsteemis”
Juurdepääs
 Ülikooli esindaja:
 Kui mina oleksin otsustaja, siis tuleks kogu lävendipõhisus ära kaotada,
kuigi massid oleks meeletud, kellega rääkida. Aga aitab see, kui
tudengiga maha istuda ja rääkida. Või gruppidega. (...) Kui on intervjuu,
siis see aitab tudengikandidaadil aru saada, kuhu ta tuleb ja kas see on
temale õige.
 HTM ametnik:
 Peetakse täiesti normaalseks viisi, kuidas praegu koolitustellimuse kohti
saab. Et kui olen lõpetanud Tallinna eliitkooli, siis on minul õigus saada
riikliku koolitustellimuse kohale, kuna olen tublim. Keegi ei pööra
tähelepanu sellele, et võib-olla lütseumi lõpetaja eelised ei tulene mitte
tema tarkusest, vaid tema paremast stardipositsioonist võrreldes mõne
maapiirkonna või äärepiirkonna gümnaasiumi lõpetajaga. Selline
sotsiaalse õigluse temaatika tunnistamine ühiskonnas on probleem.
Seda pole siiani väga tahetud näha. Seda ei nähta probleemina ei
ülikoolide juhtkonna, õppejõudude ega ka üliõpilaste endi poolt.
Paindlikkus
 Ülikooli esindaja:
 See, et loengutes ei pea käima, on ehmatanud uusi õppejõude,
kes tulevad rakenduskõrgkoolist. Kui esimesel korral on 100
tudengit ja järgmisel korral 60 tudengit. Siis nad on ehmatanud
selles osas. Kindlasti see, et vabadust on palju. On kolm eksami
aega ja õppejõud peab need kolm aega välja pakkuma. Kes on
teise taustaga koolist või kes pole ammu õpetanud ja kellel on
vana kooli kogemused. „Et mis mõttes ei tulda esimesele
eksamile??“ See tekitab küsimusi. (…) Sama on
külalisõppejõududega välismaalt.
E-õpe
 Plussid:
 Paindlikkus - võimalik oma aega planeerida
 Võimalik õppida töö kõrvalt
 Mahu piirangut ei ole (auditooriumite suurus)
 Miinused
 Õppe kvaliteet
Kättesaadavus
EN
SC
IE
BE
AU
NO
RU
CZ
SI
HU
EE
LT
Ise
õppemaksu
maksnute %
60
11
0
76
25
60
62
73
70
47
65
90
Keskmine
summa
861
924
0
438
363
374
579
827
1477
261
1397
1275
LLL2010 uuring “Täiskasvanud formaalharidussüsteemis”
Ca 15% üliõpilastest saab õppe- või sõidutoetust. Tsükliõpe
transpordikompensatsiooni ka ei saa, kuna seal pole riigieelarvelisi kohti
Majandusliku toimetulekutoetuse taotlemine on keeruline. Tuleb esitada vanemate
palgatõendid, deklaratsioonid. Minu arvates on see tehtud liiga komplitseerituks.
Õpilased ei taha oma vanemate andmeid avalikustada jms, - häbenemine.
Muidugi, kellel väga vaja, taotleb
Avalikud kulutused toetustele (stipendiumid ja õppelaenud) kui protsent
kõigist avalikest hariduskulutustest, 2008
50
40
30
20
10
Bu
lg
aa
ria
Lä
ti
Ee
st
i
No
Su
rra
ur
br
it a
nn
ia
Ho
lla
nd
Ita
al
ia
Sa
ks
am
aa
Sl
ov
ak
kia
Po
rtu
ga
l
Un
ga
ri
Le
ed
u
EL
0
Key data on education, 2010
Aste
madal
Diferentseerumine
Eesti, Leedu,
Venemaa,
Bulgaaria, Tšehhi,
Ungari, Sloveenia
madal-keskmine
Norra, Austria
Juurdepääs
Ungari, Bulgaaria,
Eesti, Venemaa
Austria, Tšehhi
Paindlikkus
Šotimaa, Inglismaa,
Iirimaa, Belgia,
Bulgaaria, Venemaa
Austria, Sloveenia,
Ungari, Tšehhi
Eesti, Leedu,
Tšehhi, Venemaa,
Bulgaaria
Iirimaa, Belgia,
Ungari, Austria,
Sloveenia
Kättesaadavus
keskmine-kõrge
kõrge
Inglismaa, Šotimaa,
Iirimaa, Belgia
Belgia, Leedu,
Sloveenia, Norra
Inglismaa, Šotimaa,
Iirimaa
Leedu, Eesti
Norra
Šotimaa,
Inglismaa
Norra
Mitteformaalharidus
Probleemid
 Projektipõhine rahastamine
 Võimatu teha pikemaajalisi plaane
 Osalejad – tüüpiline osaleja 40-50-aastane naine
 Raskem on saada koolitustele sellist sihtgruppi, kes mitte kõige
paremini endaga toime tuleb, näiteks madalapalgalisi. Võib öelda,
et need, kes eluga hästi toime ei tule, ei leia teed meie juurde ja
ka meie ei leia neid. See on kõige raskem (…). Nad pole tihti
motiveeritud tulema. Nad tulevad tasapisi, kui info levib. On ka
kooli poolelijätnuid…
(Vabahariduskoolituse korraldaja)
Seosed formaal- ja mitteformaalhariduse vahel
See on suur mure, et formaalharidus ei aktsepteeri
mitteformaalses vormis omandatud teadmisi. Kui need kaks
hakkaks kunagi koos toimima, siis … VÕTA vist väga ei
tööta. Püütakse rakendada, aga tundub, et ei toimi. See võib
olla ka seisukoht, et vabaharidus on nagu huviring, mis
teadmisi seal ikka omandatakse …
(Vabahariduskoolituse korraldaja)