Transcript Eesti põhjaveeseire

Eesti põhjaveeseire
Eesti riikliku keskkonnaseire
allprogramm- eesmärgid,
läbiviimine ja tulemused
Rein Perens, Merle Truu, Natalija Boldõreva
Eesti Geoloogiakeskus
EL Veepoliitika raamdirektiivi Artikkel 8
kohaselt peavad liikmesriigid tagama vee
seisundi seire programmide
kehtestamise, et saada ühtne ja terviklik
ülevaade vee seisundist igas
valgalapiirkonnas. Põhjavee puhul
hõlmavad sellised programmid keemilise
ja kvantitatiivse seisundi seiret.
Põhjavee seisundi hindamise indikaatorid
• Põhjavee koguseline
seisund
-põhjavee taseme
režiim
• Põhjavee keemiline
seisund
-elektrijuhtivus
-saasteainete
kontsentratsioon
Põhjavee kvantitatiivne (koguseline) seisund
on hea, kui :
-põhjavee taseme järgi otsustades pikaajalise
veevõtu puhul ei ületata olemasolevat
põhjaveeressurssi.
-põhjavee tase ei tohi alluda niisugustele
inimtekkelistele mõjutustele, mis põhjustaksid
olulisi muutusi põhjaveevoolu suundades ning
võiksid halvendada pinnavee või maismaa
ökosüsteemide seisundit
Põhjavee keemiline seisund on hea kui:
• Põhjavee koostis ei näita soolase või muu
vee intrusiooni
• Vastab kvaliteedistandarditele
• Ei takista keskkonnaeesmärkide
saavutamist põhjaveega seotud
pinnaveekogudes, ega tekita kahju
maismaa ökosüsteemidele, mis sõltuvad
otseselt põhjaveekogumist
Põhjaveeseire peaülesandeks on põhjavee
loodusliku seisundi (veetaseme, keemilise
koostise jne) uurimine ning inimtegevusest
põhjustatud põhjavee kvaliteedi, veetasemete
ja veevarude muutuste jälgimine, et saada
vajalikku informatsiooni riigi tasandil otsuste
langetamiseks ning rahvusvaheliseks
suhtlemiseks ja koostööks.
Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) on
võtnud riigi vesikondade ja
alamvesikondade veemajanduskavade
elluviimiseks ja põhjavee seisundi
hindamiseks kasutusele põhjaveekogumi
mõiste.
Vastavalt nimetatud direktiivile on
põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides
selgesti eristatav veemass
Eesti põhjaveekogumite kaart
Põhjavee riiklikku seiret teostatakse
põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee
kvaliteedi hindamiseks.
Kogutud andmete põhjal saab planeerida
põhjavee säästlikku tarbimist nii, et põhjaveevarud
ei saaks otsa ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja
selle sobivust joogiveeks.
Käesoleval ajal kuuluvad riikliku põhjaveeseire alla:
-Põhjaveekogumite seire (põhjavee tugivõrgu seire);
-Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee seire;
-Pandivere nitraaditundliku ala põhjavee seire.
Põhjavee riiklik seirevõrk eelmisel sajandil
Põhjavee koguselise seisundi seirekaevude arv
Põhjavee keemilise seisundi seirekaevude arv
Maapinnalähedaste põhjaveekogumite all
mõistetakse põhjaveekogumeid ja nende
gruppe, mis valdavalt avanevad maapinnal, on
seotud pinnaveega, ja mille koguseline seisund
inimtegevusest mõjutamata alal sõltub peaaegu
täielikult ilmastikutingimustest.
Selgelt märgatavad on kevadised
maksimaalsed veetasemed ja suvised
minimaalsed veetasemed . Veetasemete
aastane kõikumise amplituud on valdavalt 0,5–
2,5 m.
Põhjaveetasemete pikaajalised muutused
Tarumaa vaatluspostil Ida-Virumaal
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumite
veetasemete muutused automaatseire andmetel
• Veetaseme mõõtmise automaatandurite
eraldusvõime on 0,1 cm ehk 10 korda
kõrgem käsitsimõõtmise täpsusest.
• Veetasemete automaatmõõtmise oluliselt
suuremast täpsusest, võrreldes
veetaseme käsitsimõõtmisega, annavad
ettekujutuse järgmised näited.
Põhjavee keemiline seisund sõltub
eelkõige põhjavee looduslikust
kaitstusest, veevahetuse tingimustest ja
intensiivse põllumajandustootmisega
alade paiknemisest.
Maapinnalähedaste põhjaveekogumite
keemiline seisundiklass sõltub suuresti
vees esinevate lämmastikuühendite,
eelkõige nitraatide sisaldusest.
Põhjavee direktiiv 2006/118/EÜ on kehtestanud
nitraatide sisaldusele piirväärtuse – 50 mg/l.
• Aastatel 2007–2010 riikliku tugivõrgu seire raames
võetud proovides oli nitraatide sisaldus valdavalt 1–3mg/l
• Enamiku maapinnalähedaste põhjaveekogumite vee
nitraatide mediaaniline sisaldus on < 0,4 mg/l.
• Mõningast nitraatide sisalduse tõusu võis täheldada
2008. aastal, kui nende keskmine sisaldus siluri–
ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi 31 põhjavee
tugivõrgu vaatluskaevu vees oli 6,3 mg/l.
• Järgnevatel aastatel (2009 ja 2010) on nende keskmine
sisaldus langenud tagasi varasemate aastate tasemele,
vastavalt 3,2 ja 2,8 mg/l.
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumite
seirekaevude vee nitraatide 2011. aastal
Meltsiveski põhjaveekogumi vee keemilise
koostise muutused
• Tähelepanuväärse trendi on viimastel aastatel läbi
teinud NO3--sisaldus Pandivere ja Põltsamaa–Adavere
nitraaditundlike piirkondade põhjavees
• Võrreldes aastate 1994-2006 stabiilse olukorraga
suurenes Pandivere allikate vaatlusgrupi aasta keskmine
nitraatiooni sisaldus, tingituna mineraalväetiste
kasutamise hüppelisest tõusust, eelmise aastakümne
lõpus tasemele 29,2 mg/l, millele viimastel aatatel on
järgnenud mõningane langus.
• Sarnaselt Pandiverega on ka Põltsamaa–Adavere
piirkonnas nitraatide sisaldus viimasel kahel aastal
langenud, kuid jäänud endiselt aastate keskmisena
kõrgeks (20,3–24,9 mg/l).
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlike
alade nitraadisisalduse muutused
Halvem on põhjavee kvaliteedi vastavus Eesti
põhjaveekogumite keemilise seisundiklassi
määramiseks kasutatavatele kvaliteedinäitajate
väärtustele.
• Suurimad probleemid on orgaaniliste
saasteainetega (naftasaadused, fenoolid)
• Nii ei vasta rohkem kui pooled Ida-Viru
põlevkivibasseini põhjaveekogumi veest võetud
fenoolide ja naftasaaduste analüüsidest
saasteainete sisalduse läviväärtustele .
• Benseenisisaldus on kõikjal väiksem kehtestatud
läviväärtusest – 0,1 µg/l.
• PAHsumma on harva suurem läviväärtusest (0,1
µg/l), kuid esineb samade põhjaveekogumite
vees, kus on täheldatud sagedasemat fenoolide
ja naftasaaduste esinemist.
• Trikloroetüleeni ja tetrakloroetüleeni sisaldus on
valdavalt < 0,1 µg/l, maksimaalselt 1,11 µg/l,
olles seega kümneid ja sadu kordi väiksem
joogivee lubatud piirsisaldusest (10 µg/l).
Euroopa Liidu direktiiv 2006/118/EÜ kehtestab
ka pestitsiididele lubatud sisalduse
põhjaveekogumite vees.
•
Pestitsiidide lubatud toimeainete sisaldus, sealhulgas
nende metaboliidide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste
sisaldus ei tohi ületada 0,1 µg/l ning kõigi seire käigus
tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide koguste
summa 0,5 µg/l.
• 29 seirekaevust tehtud 17 levinuma pestitsiidi
määrangud näitasid nende puudumist (sisaldused < 5
nanogrammi ehk < 0,005 µg/l).
• Seega on Euroopa Liidu poolt kehtestatud põhjavee
kvaliteedistandardite (nitraatide ja pestitsiidide sisaldus)
põhjal kõigi Eesti põhjaveekogumite keemiline seisund
hea.
• Kuigi kloriidide ja sulfaatide kontsentratsioon ning
elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud vees lahustunud ainete
kontsentratsioon ei näita kasvusuundumust, mis viitaks
inimtegevusest tingitud reostusele või soolase vee
sissevoolule, on Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis
suur kloriidide looduslik sisaldus probleemiks elanike
varustamisel kvaliteetse joogiveega.
• Uute kaevandusalade lisandumisega Ida-Virumaal
laieneb ka suure sulfaatiooni sisaldusega (> 250 mg/l)
alade pindala Ida-Virumaal, mistõttu ordoviitsiumi IdaViru põlevkivibasseini põhjaveekogum ei saavuta ka
aastaks 2015 head keemilist seisundit.
Sügaval lasuvad intensiivselt tarbitavad
põhjaveekogumid
• Linnade ja alevite veevõtust moodustab rohkem
kui 40% Kambriumi–Vendi põhjaveekogumi vesi
ja ligikaudu 10% Ordoviitsiumi–Kambriumi
põhjaveekogumi vesi.
• Koguseliselt on viimastel aastatel Ordoviitsiumi–
Kambriumi põhjaveekogumist veevõtt
vähenenud 1778 m³/ööpäevas, moodustades
2009. aastal keskmiselt 11 210 m³/ööpäevas.
• Kambriumi–Vendi põhjaveekogumite veevõtt on
viimastel aastatel vähenenud 1980 m³/ööp,
moodustades 2009. aastal 42 434 m³/ööpäevas.
• Põhjaveevõtt on vähenenud nii Tallinna
piirkonnas kui Ida-Virumaa veehaaretel.
• Selle tagajärjel on põhjavee survetase
seirekaevudes hakanud tõusma, mis tähendab
põhjavee kvantitatiivse seisundi paranemist.
Gdovi põhjaveekogumi veevõtu ja
põhjaveetaseme muutused
Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi veevõtu ja
põhjaveetaseme muutused
Changes of the groundwater abstraction and
piezometric head of Voronka aquifer in
North-Eastern Estonia
Sügaval lasuvate intensiivselt tarbitavate
põhjaveekogumite keemiline seisund
• Siia kuuluvad põhjaveekogumid ei ole seotud
pinnaveekogudega ega maismaa
ökosüsteemidega.
• Inimtekkeliste saasteainete sattumine nendesse
põhjaveekogumitesse on praktiliselt välistatud.
• Sellest tulenevalt vastavad nende
põhjaveekogumite vee mikrobioloogilised
näitajad ning nitraatide ja pestitsiidide sisaldus
joogivee kvaliteedinõuetele.
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi vee
keemilise koostise muutused
• Kambriumi–Vendi põhjaveekogumitele on
iseloomulik vee looduslikult suur kloriidide
sisaldus.
• Tallinnas Kopli poolsaarel, Maardus ja Viimsis
ületab Cl--sisaldus paljude puurkaevude vees
sotsiaalministri poolt kehtestatud joogiveele
lubatud piirsisaldust.
• Ida-Virumaal Kohtla-Järvest ida pool annavad
Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumit
avavad puurkaevud kõikjal põhjavett kloriidide
sisaldusega üle 250 mg/l mistõttu nende vett
võib kasutada joogiveevarustuse allikana ainult
pärast segamist magedama veega.
Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi vee
kloriidide sisalduse muutused
Kloriidide sisaldus Kambriumi-Vendi
põhjaveekogumi vees 2011. aastal
• Kuigi käesoleval ajal on Kambriumi–Vendi
põhjaveekogumite keemiline seisund olnud
suhteliselt stabiilne, võib pikemaajalises
perspektiivis nende põhjaveekogumite
kasutamine nii või teisiti viia kloriidide sisalduse
suurenemisele kas merevee mõju tõttu või
soolaka põhjavee frondi nihkumisega põhja
poole.
• Esimesed märgid kloriidide ja naatriumiooni
sisalduse suurenemisest on ilmnenud Sillamäel,
kuid selle põhjused vajavad veel edaspidist
uurimist ning põhjaveeseire tõhustamist.
Changes of the chlorides and sodium
concentrations in groundwater of Voronka aquifer
in Sillamäe intake
Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi soovituslik
seirevõrk
TÄNAN TÄHELEPANU EEST