Väärtuskasvatusest ja õpetaja rollist uue õppekava kontekstis

download report

Transcript Väärtuskasvatusest ja õpetaja rollist uue õppekava kontekstis

Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine. Maakonna eripärad Pärnus, 8. veebruaril 2012

     Partnerid: Eesti Koostöökogu, Eesti Haridusfoorum, Haridus- ja Teadusministeerium Projekti rahastab ESF Haridusstrateegia esimene versioon valmis 21.06.11

Koostasid Olav Aarna, Tiina Annus, Mati Heidmets, Marju Lauristin, Krista Loogma, Epp Rebane, Viive-Riina Ruus, Margit Sutrop, Ene Mall Vernik-Tuubel.

31.01.12 anti üle ettepanek ministrile Eesti elukestva õppe strateega koostamiseks

    Teadmise- ja innovatsioonipõhise Eesti suunas liikumiseks on vaja oluliselt muuta haridusparadigmat, elukestva õppe süsteemi ülesehitust ja toimimise põhimõtteid.

Eesmärgiks on õpiühiskonna kujundamine: kogu elukaart hõlmav õppimine, mis läbib kõiki sektoreid/valdkondi/tegevussfääre.

Haridusstrateegia lähtub Eesti ühiskonna ees seisvatest väljakutsetest.

Otsiti sõlmprobleeme, mis võivad olla takistuseks haridussüsteemi seni kavandatud arengusuundade realiseerumisel.

2.

3.

4.

1.

5.

Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse suunas Õpetaja positsiooni ja maine tõus Õppes osalemise kasv Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega Uue digikultuuri kujundamine Eesti kultuuriruumi osaks

   Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega.

Teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus eeldab ettevõtlikke, loovaid, probleeme lahendada oskavaid koostöövõimelisi inimesi.

Teadmistepõhisele ühiskonnale iseloomulik tõenduspõhine otsustamine ei ole muutunud valdavaks.

    Suur osa tööealisest elanikkonnast on eri- ja kutsealase hariduseta ning see tendents süveneb nooremates vanusegruppides.

2010. a moodustasid ilma kutse- või kõrghariduseta inimesed kõigist 25-64 aastastest 31,9% 25-34 aastaste seas on suurim erialase hariduseta isikute grupp.

Kui põhihariduse või madalama haridustasemega inimestest oli 2009. töötuid 29%, kutsehariduse omandanutest 16%, kõrgharitutest 5%

    Väljalangevus tasemeõppest on kõigil õppeastemetel ja õppeliikides kõrge.

Õpingute katkestamine kutsehariduses (eriti keskhariduse järgses kutseõppes) suur:2008/2009 oli keskmine väljalangevus 17,8%, keskhariduse järgses 22,6% Siiski, väljalangevus üldhariduse päevases õppevormis on hakanud langema.

Väljalangevus üldhariduse päevases õppevormis on hakanud langema.

  Õppeasutuste võrk ei ole vastavuses regionaalse ja demograafilise arengu, ressursside otstarbeka ja tõhusa kasutamise ning elukestva õppe võimaluste üldise kättesaadavusega.

Elukestva õppe praegune rahastamine ei taga õiglast juurdepääsu ega toeta õppekvaliteeti.

 Eesti õpilaste väga hea koht PISA uuringutes, osutab sellele, et tagatakse hea teadmiste tase, aga mitte loovus, probleemide lahendamise oskus  Eesti kool on endiselt teadmiste- mitte pädevuskeskne. Rõhk on teadmiste andmisel ja kontrollimisel, mitte oskuste ja hoiakute kujundamisel.

 TALISe uuringu järgi on Eesti õpetajate veendumused ühed edumeelsemad ja kaasaegsemad, kuid klassis kasutatavad õpetamispraktikad pigem traditsioonilisemad kui teistes riikides. Igav ja vähe eluga seotud õpetamine. Hea tunnidistsipliin.

 Eesti õpetajate rahulolunäitajad on ühed madalaimad maailmas, ka õpetajate eneseusalduse poolest oleme rahvusvahelises võrdluses viimaste hulgas.

        Lapsed elavad puuduses (tagant 3. koht), Elamistingimustega probleemid (viimane) Laste suhted vanematega (Eestis kõige enam ühe vanemaga peresid) Suhted kaaslastega (tagant 3. koht) Subjektiivne heaolutunne (tagant 2. koht)

Koolimeeldivus

(Eestis kõige väiksem) Risk, suremus (tagant 2. koht) Koolivägivald (tagant 2. koht, 47% jah)

• • • • • • (V-R Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A.) õppetöö ülejõukäiv koormus: 70%; õpilaste krooniline väsimus: 67% õpilaste tervistkahjustav käitumine: 25% lohutus alkoholist, 22% suitsetab, narkootikumide tarbimine 3% õpilastest; alkoholi tarbimine põhikoolis (23%) õpilaste vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine koolis: 33% ei taha koolis käia, 33% koolis igav, 46% enamik õpetajaid ei õpeta huvitavalt õpilaste kalduvus kasutada vägivalda: 67% on narrinud või kiusanud õpetaja sallimatus/vähene usaldatavus õpilaste silmis: 61% koolis on vähemalt üks õpetaja, kes teda ei salli, 33% koolis pole ühtki õpetajat, keda usaldada

   Alushariduses ja varases koolieas ei kujundata eluaegseks enesetäiendamiseks vajalikku õpimotivatsiooni, õpioskuste ja eneseanalüüsi võimet.

Õpimeetodid eri õppetasemetel ei toeta üldpädevuste kujunemist, õppurina vastutuse võtmist õppeprotsessi juhtimise eest ning oma isikupäraste võimete väljaarendamist.

Infotehnoloogia võimaluste vähene ja mittesüsteemne rakendamine elukestva õppe sisu ja vormi arendamisel.

   Õpetaja töö hindamine ja tasustamine ei lähtu ühiskonna arenguvajadustest ja kõrgendatud nõudmistest õppuritele. Õpetaja elukutse maine ja töötasu ei motiveeri parimaid õppureid seda elukutset valima.

Õppurite ja õppeasutuste tulemuste hindamine ei toeta pädevuspõhist õpet ja õppurite kasvatamist loovateks, ettevõtlikeks inimesteks.

    Nii õppijate kui õpetajate motivatsiooni ja rahulolu suurendamine. Miks õpime ja õpetame? Eluga sidumine. Avar ja elav õpetamine Õpetaja rolli ja õppeprotsessi ümbermõtestamine. Õppur peab muutuma õppeprotsessi subjektiks. Kool peaks valmistama noori ette mitte vaid järgmistel õppeastmetel õppimiseks vaid ka õnnelikuks eluks.

Hariduse eesmärkide ja väärtuse senisest avaram mõtestamine.

  Haridus on nii väärtus iseeneses kui ka isiksuslik, kultuuriline ja ühiskondlik väärtus.

Haridus kujundab ja kannab edasi neid väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu kui kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara.

    Hariduse eesmärgiks on aidata inimesel luua ühendus maailmaga, kujundada oma identiteeti, väärikalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ühiskonna elu väljakutsetega.

Haridus aitab inimesel valmistuda täitma hästi oma eri rolle - tööl, avalikus elus, perekonnas.

Haridus kasvatab isiksuse autonoomiat ja toetab tema sotsialiseerumist ühiskonda.

Majanduse, kultuuri, ühiskonna õitseng pole võimalik ilma inimese õitsenguta.

    Kool peaks valmistama noori ette mitte vaid järgmistel õppeastmetel õppimiseks vaid ka õnnelikuks eluks.

Kool peaks valmistama ette erinevateks rollideks: perekonnas, tööelus, avalikus elu.

Haridus peaks andma võimalusi arendada maksimaalselt oma võimeid (mitte ainult akadeemilisi), õppida tundma ja osaleda tegevustes, mis võimaldavad väikesi rõõme: aiatöö, meisterdamine, matkamine, lastehoidmine, päikeseloojangu vaatamine, luule lugemine, jne.

Osalemine elukestvas õppes aitab elada head elu.

      Pädevuspõhine õpe on väljundipõhine Ained on omavahel lõimitud (läbivad teemad) Õpitav on asetatud konteksti- eluga seotud Õppimine on õppijat kaasav – õpieesmärgid on seatud koos õppijaga Aktiivõpe: tunni lõpuks peavad "higiseks" saama õpilased, mitte õpetaja. Hindamine ei ole hinnangu andmine vaid õppimist toetav. See on diagnostiline (enne), kujundav (õppimise käigus pidev), õpilastele tagasisidet andev, õpetajatele tagasisidet andev, et õpetamist kohandada.

   Uurimuslikku hoiakut, valmisolekut koguda andmeid õppijate eelteadmiste kohta, õppeprotsessi kulgu jälgida, reflekteerida, diagnoosida probleeme, otsida lahendusi Olla õppijale partneriks, toeks- aidata õppeprotsessi kavandada, eesmärke seada, ennast hinnata, leida enda õppijatüübile sobivad õpistrateegiad, anda tagasisidet Luua avatud, usalduslik, õppijat austav, õppimist toetav õhkkond

   Haridus tähendab mitte ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist, kujundamist.

Teadmiste ja oskuste kõrval on sama olulised ka väärtushoiakud.

Teadlik väärtuskasvatus aitab õpilastel saada teadlikuks oma väärtustest ja kujundab selliseid käitumiskalduvusi (voorusi), mis tagavad isikliku õnneliku elu ja võimaldavad sidusat kooselu ühiskonnas.

     Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi tegevuste kohta saab lugeda Tartu Ülikooli eetikakeskuse hallatavast eetikaveebit: www.eetika.ee

Väärtuskasvatuse alased metoodilised materjalid Konkursid koolidele ja lasteadadele Konverentsid Õpetajate väärtusmäng+väärtuskasvatuse teemalised täiendkoolitused koolidele

    Õpetaja ja õppija muutuvad rollid: õppija on õppeprotsessi lähtepunkt, õpetaja ülesandeks on õppija isiksuse arengu toetamine, õppimise tagasisidestamine Arvestada tuleks iga õppija eripäraga, väärtustada erinevaid andekustüüpe (kunstilist, praktilist, sotsiaalset, emotsionaalset-empaatilist) Õppurite suurem kaasamine: enesehindamisest lähtuvate õpistrateegiate valik ja kujundava hindamise rakendamine Kohandada õpetajate ettevalmistus isiksuse tervikliku toetamise ülesandega, anda teadmised ja kogemused vastavatest õppe- ja hindamis-meetoditest, sotsiaalpsühholoogilised teadmised ja oskused, väärtuskasvatuse meetodid.

Kontakt: [email protected]